Kord sissetung Venemaale, kord oma maa õhkulaskmine – sellist “seinast seina” poliitikat ajavad ainult võõrvõimu marionetid

Kui öelda, et Eesti on juba marionettriik ja võimuliit võõrvõimude hüpiknukud, siis järgneb kahtlemata ulgumine ja hammaste kiristamine, aga kui asja sügavuti vaadata, siis nii asjalood ongi.

Meie seadusandlus põhineb enamikus eurodirektiividel, mis vormistatakse siin erilise innukusega Eesti seadusteks, sageli veel kurnavamalt, kui Brüssel seda nõudis. Samas tuleb aegajalt jälle teateid, kus Euroopa Komisjon teeb Eestile ettekirjutisi või ähvardab trahvidega, kui miski pole tähtajaks Eesti seaduseks kirjutatud.

Vaenukõneseadus on selline võõrlooming, mille vajalikkuse osas on kahtlust avaldanud isegi paljud olemuselt “anti-ekreiitlikud” juristid – paraku Brüssel nõuab, Maris Lauri vorbib ja Eduard Odinets laulab halleluujat, sest tema on päris mitme “vähemuse” liige.

Päris naljanumbriks kisub aga Ukraina sõjaga seonduv. Kaja Kallas ütles, et Eesti on sõjas, Martin Herem lubas Peterburi alla marssida, president Karis Venemaa põlvili suruda ja Kristen Michal sõja vaenlase territooriumile viia (ilmselt näeb ta vaimusilmas Kurski oblasti kombel ka Pihkva oblasti vallutamist).

Samas aga räägib kaitseväe juhataja Eesti taristu õhkimisest sõja korral (mida harjutati juba Kanama viadukti peal) ning kogu eesti rahva evakueerimisest Maarjamaalt kusagile mujale. Üheks variandiks on pakutud Soomet, millega olevat hea laevaühendus (ehk siis rindejoone teise lõiku, sest vaevalt NATO uusliige Soome sõjast kõrvale jääb). Stsenaariumid on seinast seinast.

Kas tõesti ei näe ei peaminister ega president, kui jabur see kõikumine sõjapidamisest Venemaa territooriumil kuni Eesti õhkulaskmiseni on? Aga pealtnäha haritud ja intelligentsed inimesed paiskavad suust soga, mis pole patriootlik ei Eesti, Ukraina, NATO ega kogu maailma suhtes. Pigem meeldib see Putinile, kui Eesti riigivõim ajab “kelbast”, mis ajab rahva segadusse ja hirmule.

Kõigel sellel on vaid üks loogiline seletus: Eesti võimueliidil puudub oma arvamus, oma seisukoht, oma veendumus, ja nad edastavad vaid oma peremeeste ideoloogiat. Kui on aeg Ukraina-patriotismi õhutada, on nad valmis marssima Pihkva ja Peterburi peale ning kasutama tuumarelva. Kui Lääs on mingi Venemaa ähvarduse või sammu peale paanikas, siis tõttavad võimutegelased sama paaniliselt Eestit mineerima ja õhku laskma ning rahvast küüditama.

Kes tegutsevad sellisel moel? Ikka marionetid, võõrvõimu sulased. Seda näitab ka majanduspoliitika, kus oma rahva hakkamasaamisest ei hoolita karvavõrdki.

Uued Uudised