05.05.2022
Harju maakohtus otsustati pedofiil ennetähtaegselt vabaks lasta.
Kunagi rääkis näitleja Evelin Võigemast pagulasi kaitstes, et kapis polevat kolle ja viis päeva pärast seda toimus Brüsselis kolm koordineeritud ohvriterohket pommiplahvatust – nüüd on sama lugu Eesti kõrge kohaga ajakirjandusvabaduses koos süüdimõistva kohtuotsusega ajakirjanikele rahapesu paljastamise eest.
Pariisis tegutsev rahvusvaheline organisatsioon Piirideta Reporterid (RSF) paigutas Eesti teisipäeval avalikustatud maailma ajakirjandusvabaduse indeksis 180 riigi seas neljandale kohale, aasta varem oli Eesti 15. kohal, kirjutas Postimees 3. mail.
Päev hiljem, 4. mail lõhkas seesama Postimees tõelise uudispommi: Harju maakohtu kohtunik Alari Möldre määras trahvi kahele Eesti Ekspressi ajakirjanikule selle eest, et nad avalikustasid info, et Swedbanki endine juhatus on saanud kahtlustuse rahapesule kaasa aitamises.
Kohtu trahvimääruse tekstist avaneb ajakirjandusvabaduse vaates õõvastav pilt, sest riigiprokuratuur on varem kahel korral Eesti Ekspressi toimetust ähvardanud kohtueelse uurimise kohta uudiste avaldamise eest ja samuti nõudnud eeltsensuuri sisse seadmist ehk seda, et ajakirjanikud kooskõlastaksid artiklite avaldamise riigiametiga, kirjutab Postimees.
5. mail kirjutab BNS: Eesti Ajakirjanike Liidu (EAL) juhatus peab tõsiseks ohuks Eesti ajakirjandusvabadusele Harju maakohtu otsust trahvida uudise avaldamise eest kahte Eesti Ekspressi ajakirjanikku.
“Ajakirjanikel peab olema õigus avalikkusele olulist infot avaldada ka siis, kui see on mõne institutsiooni või isiku jaoks problemaatiline, tingimusel, et avaldatavad faktid vastavad tõele ja eelnevalt ei ole sõlmitud ajakirjanikega kokkulepet, et info ei ole avaldamiseks,” ütles EAL-i esimees Helle Tiikmaa. “Me ei saa mingil juhul nõustuda niiöelda vaikiva eeldusega, et info avaldamiseks on alati esmalt vaja kelleltki luba küsida.“
Kolmapäeval rääkis peaminister Kaja Kallas valitsuse infotunnis: “Mina elan Eestis, mis on väga ilus ja kus elavad head inimesed, kus politsei tagab inimeste julgeolekut, kus tegelikult vaktsineerimine on vabatahtlik, kus on pressivabadus – me oleme viiendal kohal maailmas pressivabaduse tasemelt –, kus on meeleavalduste vabadus. /…/ Nüüd paar asja tahan veel ära korrigeerida. Mul kolleeg kultuuriminister viitas, et Eesti ei ole pressivabaduselt mitte viies, vaid neljandale kohale tõusnud. See tähendab, et meil on vabadust rohkem, kui meil on olnud seda varem.”
Tuleb siiski välja, et vabadusi pole, eriti kui keegi tahab paljastada suuremastaabilist rahapesu Venemaalt Läände, mis toimus Reformierakonna valitsemise ajal läbi Skandinaavia pankade Eesti filiaalide ja mille tollane rahandusminister Jürgen Ligi paremal juhul maha magas, nagu ta magas kaitseministrina maha Hermann Simmi riigireetmise, keda ta hoopis kiitis hea töö eest.
Eesti ajakirjanduse seekordne ahistamine toimuski läbi rahapesu avalikustamise, mis on Reformierakonna pärispatt, nagu ka 10 miljoni dollari kadumine ja VEB Fondi skandaal, milles oli osaline ka praeguse peaministri isa Siim Kallas. Ajakirjandusvabadus on Eestis seega ainult seni, kuni ajakirjanikud rahapesu teemadest eemale hoiavad – muide, ei VEB Fondi ega Skandinaavia pankade rahapesu pole kunagi nii sügavalt uuritud kui Varro Vooglaiu ja SAPTK seoseid ülemaailmse katoliiklusega.
Rubriik “Võimalik vaid Eestis” sai täiendust – ühel hetkel kõrge koht ajakirjandusvabaduses ja siis trahvid ajakirjanikele “kallutamata kohtult” selle eest, et nad tungisid Reformierakonna patupessa. Näis, kas valitsuse altkäemaks läbi käibemaksu alandamise ajakirjandusele aitab ajakirjanike suid sulgeda, sest piits ja präänik olevat tõhusad just kordamööda kasutades.
UU