23.09.2026
Kui kaitseministeeriumis toimub raha väärkasutamine, kannatab selle all ennekõike kaitsevägi. Pilt on illustratiivne.
Kuigi salastatus on vahel sõjaliselt vajalik, loob see paratamatult kattevarju, mis takistab ajakirjandusel ja avalikkusel reaalse kontrolli teostamist. Hetkel on see Eestis äärmiselt aktuaalne, kuna Riigikontrolli 2026. aasta augusti audit ja reaalsed pettusjuhtumid on paljastanud tõsiseid süsteemseid puudujääke.
Kaitseinvesteeringute puhul toimuvad pettused, raha kuritarvitamised ja nende avastamine järgmiselt:
Kuidas saab salastatud hanke raames raha vasakule panna?
Kuna lepingute detailid ja hinnad on salajased, toimub sahkerdamine peidetult, näiteks :
Ülehinnatud või defektne kaup -riik maksab täishinda, kuid paberite järgi tarnitav militaarkaup on tegelikult odavam, madalama kvaliteediga või defektne. Vaheraha liigub offshore kaudu otsustajate või vahendajate tasku.
Riigihanke tuunimine ettenähtud tarnijale – hanke tingimused kujundatakse suletud uste taga täpselt ühe konkreetse ettevõtte profiili järgi. Teised ja potentsiaalselt odavamad Eesti pakkujad praagitakse näiteks julgeolekukaalutlustel välja.
Kontrollimatud ettemaksed: Sõjaolukorra ettekäändel tehakse hanke võitnud firmadele hiiglaslikke ettemakseid (sageli 30–50% lepingu mahust), ilma et oleks reaalset garantiid, et kaup üldse kohale jõuab.
Avalikkuse ette tulnud kaasus Eestis
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) värske ülevaade kinnitab, et Ukraina abiga seoses on puhkenud suur skandaal:
RKIK sõlmis laskemoona soetamiseks lepinguid välispartneritega, kus 71,2 miljonit eurot ettemakseid osutus probleemseks. Raha pole tänaseni tagasi saadud. Suurim pettusekahtlus on seotud ettevõttega Datasel, kellele maksti 59,8 miljonit eurot ettemaksu. Ettevõte tarnis täieliku laskemoona asemel pooltooteid, mis osutusid defektseks ja mida ei saanud Ukrainasse saata.
Tänaseks on asja ulatuse tõttu Euroopa Prokuratuur (EPPO) alustanud kriminaalmenetlust, et selgitada välja, kas tegu oli ulatusliku kelmusega. Euroopa Prokuratuur nimelt uurib spetsiifiliselt tehinguid, kus on kahtlus Euroopa Liidu raha raiskamise või varastamisega. RKIK on ka omalt poolt alustanud menetlusi.
Riigikontroll hoiatab – valitseb tugev kuritarvitamise oht
Riigikontroll tuvastas oma 2026. aasta auditis, et Kaitseministeeriumi valitsemisalas – sealhulgas RKIK-is ja Kaitseväes – valitseb tõsine korralagedus finantsküsimustes:
Olematu kontroll tarnete üle: riik maksab arveid, kuid puudub reaalne süsteemne kontroll selle üle, kas ostetud kaubad üldse reaalselt kohale jõuavad või mis seisukorras need on.
Varade kadumine: osa riigi militaarvarudest on jäetud inventuuridest välja, mis Riigikontrolli sõnul suurendab otseselt riski, et vara väärkasutamine ja puudujäägid jäävad avastamata.
Kes kontrollib kontrolli ?
Kuna avalikkuse ja meedia jaoks on kõik salastatud, on korruptsiooni tõkestamine lükatud täielikult kolme asutuse õlgadele:
Kaitsepolitseiamet: teostab pistelist taustakontrolli riigiametnikele ja hangetes osalevatele ettevõtetele, jälgides võimalikke altkäemakse ja riigireetmist.
Riigikontroll: sõltumatu asutus, mis kontrollib dokumentatsiooni ja varude vastavust. Just Riigikontroll tõi puudujäägid ja kuritarvitused avalikkuse päevavalgele.
Euroopa Prokuratuur: sekkub kui mängus on Euroopa Liidu toetusrahad nagu näiteks Ukraina abiprogrammide puhul.
Kontrolli puudumine ja sadade miljonite eurode saladuskatte all liigutamine on peamine põhjus, miks maksumaksjad nõuavad riigilt suuremat läbipaistvust. Kui riik suudab kümnete ja sadade miljonite eurode ulatuses taluda küsitavaid kaitsetehinguid, on ühiskonnal täielik õigus küsida, miks samal ajal näiteks pigistatakse viimast välja õpetajate ja päästjate püsipalgafondidest.
Raul Pint