01.03.2023
Kristel Menning
Viimsi vallavalitsus on üritanud jätta mulle mulje, et seal on kõige tähtsam õigusnormides sätestatud menetlustähtaegade järgimine. Menetlustähtaegade järgimine on sedavõrd oluline, et see õigustab näiteks Tammelaane kaasuses loodusele, kogukonnale ja arendajale tehtud pöördumatut kahju.
Samas mulle kui Viimsi vallavolikogu liikmele ja Viimsi vallavolikogu revisjonikomisjoni esimehele on viimsilaste poolt kirjeldatud vallavalitsuses rakendatavaid haldusmenetluse põhivõtteid aga hoopis teistmoodi, mida rahva hulgas nimetatakse „hanitamiseks” ehk venitamiseks, „õiguslikuks kahvliks“ ja „õiguslikuks lõksuks“ ning tegemist pole kindlasti mitte korrektse haldusmenetluse järgimise ja rakendamisega ametnike poolt.
„HANITAMIST ehk VENITAMIST“ on mulle kirjeldatud järgmiselt:
Taotleja (kodanik) esitab vallavalitsusele taotluse, mille lahendamiseks on vallavalitsusel õigusaktidest tulenevalt aega 30 päeva (näiteks detailplaneeringu algatamine, projekteerimistingimuste ja tehniliste tingimuste väljastamine jne). See tähendab, et ametnik on kohustatud tegema otsuse taotluse rahuldamise või sellest keeldumise kohta hiljemalt 30 päeva jooksul. Keeldumist tuleb põhjendada tuginedes õigusaktides toodud alustele. Juhul kui taotlusele tuleb lisada dokumente või on selles muid puudusi, tuleb taotlejat sellest teavitada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates ning anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
Viimsi vallavalitsuse praktika kohaselt saadetakse (või ei saadeta) taotlejale 30 päeva jooksul planeerimiskomisjoni koosoleku protokolli väljavõte, millest võib lugeda, et küsimust on arutatud ja komisjon on seisukohal stiilis „komisjon toetab“, „komisjon ei toeta“ või „Komisjon ei ole põhimõtteliselt detailplaneeringu algatamise vastu, kuid käesoleval hetkel puudub vajalik veeressurss, millest lähtuvalt ei saa vee-ettevõtja AS Viimsi Vesi väljastada tehnilisi tingimusi“ jne. Sellega üldjuhul menetlus ka lõpeb.
Tegemist ei ole õigusaktides ettenähtud haldusotsusega vaid mingi arvamusega, mida taotlejal (kodanikul) ei ole võimalik kohtus vaidlustada. Üldjuhul taotleja ei saa aru, millega on tegemist. Sellise tegevusega luuakse inimesele petlik mulje, et asjaga jätkuvalt tegeletakse. Taotlejale ei anta edaspidi mingit infot ega juhiseid, kuidas menetlusega edasi minna.
Hiljuti on valla esindaja esitanud halduskohtule Viimsi Vallavalitsuse ametliku seisukoha, mille sisu on järgmine: „Juhul, kui tema taotlus oleks jäetud tähelepanuta, oleks kaebajal olnud muud võimalused tegevusetusele reageerimiseks (vaie või kohustamiskaebuse esitamine kohtule)“.
Mina sellist Viimsi Vallavalitsuses juurdunud hoiakut normaalseks ei pea, kus taotleja saab üksnes kohtu korras kohustada Viimsi Vallavalitsust tegema seadusest tulenevaid menetlustoiminguid kulutades seejuures tuhandeid eurosid lahenduse saamiseks.
Lisaks on mulle kirjeldatud Viimsi valla ametnike tegevust haldusmenetluses järgmiselt. Kui Vallavalitsuse korraldusega piiratakse või rikutakse isiku õigusi, on isikul õigus korraldus vaidlustada. Selle asemel soovitab vallametnik isikul esitada uue taotluse, millega lubatakse vaidlusalust korraldust muuta. Ametnikku usaldades uue taotluse esitamisega kaotab taotleja kaebeõiguse valla korralduse peale, millega ta õigusi rikutakse.
Uue taotluse menetlemine võib mõistagi venida. Venitamise korral on taotlejal õigus esitada kohtule kohustamiskaebus. Samas võivad taotleja tegelikud eesmärgid „ÕIGUSLIKU KAHVLI“ tõttu jääda saavutamata ka peale pikka ja kulukat kohtumenetlust.
Kirjeldatud olukord tekib ka siis, kui valla ametnik palub esitada juba Volikogu algatatud detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks uut detailplaneeringu algatamise taotlust, põhjendades seda sellega, et detailplaneeringu kohaste planeeringute menetlemine kuulub nüüd Vallavalitsuse pädevusse, kes menetleb taotlust kiiresti ja korrektselt. Nii tekib õiguslik olukord, kus kehtib volikogu otsus detailplaneeringu algatamise kohta ja uue taotluse menetlemisega venitatakse või keeldutakse seda rahuldamast veeressurssi tõttu.
Kohe kindlasti ei ole eetiline näiteks juba varasemalt volikogu algatatud üldplaneeringu kohase detailplaneeringu menetlemiseks küsida taotlejalt uut detailplaneeringu algatamise taotlust ning seejärel venitada selle menetlemisega aastaid nagu täna Viimsi vallavalitsus teeb, sest sellega raisatakse meie kõigi ressurssi selleks, et pidevalt midagi ümber teha, vähendades nii inimeste õiguskindlust ja usaldust kohaliku võimu vastu.
Mulle on teada, et erinevad nõusolekud, kooskõlastused antakse välja Vallavalitsuse korraldusena, kuigi selleks puudub tegelikult vajadus. Selline tegevus eksitab nii menetlusosalisi kui teisi haldusorganeid. Sellise tegevuse tulemusena võib inimene hakata vaidlustama olemuselt mingit haldustoimingut, mis ei ole haldusakt, kuigi pealkiri ja sisu sellele viitab. Vallavalitsuse toimingut vaidlustades, võib aga selle toimingu alusel antud haldusakt jääda vaidlustamata. Vallavalitsuse haldusmenetluses loodud aktide labürindi tõttu tekib nn. „ÕIGUSLIK LÕKS“ millest menetlusosalisel on raske kui mitte võimatu aru saada ja oma õigusi kaitsta.
Arusaamatuks jääb millega selline bürokraatia põhjendatud on, sest selline liigne bürokraatia kõneleb vajaliku kompetentsi puudumisest Viimsi vallavalitsuses.
Hea halduse tavaga on vastuolus ka olukord, kui haldusorgan jätab menetlusosalise e-kirjadele vastamata või viivitab sellega nädalaid ja kuid hoides taotlejat pikka aega teadmatuses. Ilma vastust saamata ei saa menetlusosaline ette näha, kas ja kui pika aja jooksul tema taotluse osas otsus vastu võetakse.
Samuti riivab selline käitumine taotleja eneseväärikust. Aastaid on Eesti õiguskultuuris juurutatud põhimõtet, et haldusmenetlus peab vastama isiku õiguspärastele ootustele, mille käigus õiguspäraselt loodud olukorrad ja suhted ei saaks kahjustatud viisil, mida mõistlik inimene suheldes haldusorganiga ei saaks ette näha.
Tammelaane kinnistu detailplaneeringu menetlemisel on tõesti järgitud menetluses ettenähtud pedantse täpsusega, kuid samas on teiste detailplaneeringu menetlustega venitatud aastaid.
Leian, et Viimsi vallavalitsuses viljelev praktika loob soodsa pinnase korruptsiooniks, sest see lihtsalt sunnib inimesi otsima muid teid, et oma projektiga kuhugi jõuda.
Korruptsiooni avastamine on loomulikult õiguskaitseorganite ülesanne, kuid vallavalitsuse kohustus on vähendada korruptsiooni tekkimise ohtu. See tähendab, et Vallavalitsus menetleb talle esitatud taotlusi ühetaoliselt, seaduses ettenähtud tähtaegu järgides.
Kokkuvõttes leian, et tuleb suurendada selgust vallavalitsuse osakondade töökorralduses, ametnike vahelises tööjaotuses, vähendada dubleerimist otsustusprotsessis ning kehtestada läbipaistev vastutusliin, sest tänane vallavalitsuses viljelev praktika loob soodsa pinnase korruptsiooniks, sest see sunnib lihtsalt inimesi otsima muid teid, et oma projektidega kuhugi jõuda. Selline teguviis vähendab nii inimeste õiguskindlust kui ka usaldust kohaliku võimu vastu.
Kristel Menning, Viimis vallavolikogu liige, EKRE
Kristel Menningu täispikka arupärimist saab lugeda siit:
https://www.viimsivald.ee/viimsi/vallavalitsus/dokumendiregister/dokumendiregister https://www.viimsivald.ee/viimsi/vallavalitsus/dokumendiregister/dokumendiregisterhttps://www.viimsivald.ee/viimsi/vallavalitsus/dokumendiregister/dokumendiregister