02.10.2024
Kristina Kallas mõtleb ja tegutseb ka tegelikult nii.
Isegi aastaid arutut rändepoliitikat ajanud Saksamaa sulgeb juba illegaalidele oma piire, aga Eesti globalismimeelsed jõud jätkavad hukatuslikku poliitikat, mis on läänemaailma sügavasse kriisi ajanud.
BNS vahendab: „Eesti 200 soovib, et valitsus arutaks võimalust muuta rändekvoodi süsteemi ja avada kvoot oskustööjõule. Erakonna ettepaneku järgi suureneks majanduskasvu tingimustes kvoodi osa, mille sees on kindlalt fikseeritud oskuste valdkonnaga töötajad.
Eesti 200 soovib rändekvoodi muutmise arutelu ja otsuseid juba käesoleva aasta sügisel, et võimalused ettevõtjatele avaneksid uuest aastast. Erakonna esimees Kristina Kallas lisas, et kui soovime Eesti majanduse tootlikkust tõsta ja kasvu toetada, siis peame kujundama ettevõtlust toetava keskkonna, mis meelitaks Eestisse tarku insenere ja välistudengeid, kes sooviks end meie riigiga pikemaks ajaks siduda.“
Juba Kristina Kallase isik on siinkohal hoiatav – ta on Sorose kooli kasvandik, vasakliberaalne, rahvuslusevastane ja globalistlik poliitik ning tema erakond on midagi sellist, millesse on juba sisse kodeeritud massimigratsiooni tervitamine ja multikultuurse ühiskonna loomine. Ükspuha millele Kristina Kallase sisserände puhul ka ei viitaks, on tema esmane eesmärk ühiskonna rahvusliku koostise muutmine võimalikult kirjuks. Tema “insenerid” tulevad paatidega üle Vahemere ja maanduvad Boltide-Villigite juures.
Teisalt valetab Kristina Kallas nii, et suu suitseb. Kõrgharitud juhid ja spetsialistid, IT-töötajad ja oskustöölised on juba ammu seltskond, kes liigub riigist riiki väljaspool igasuguseid rändekvoote, sisserände piirarve ja muid piiranguid, nad on kõigi seaduste erandites sees. Nemad on omaette maailm, kes ei ole tavaliste rändeprotsessidega eriti seotud.
Eestis kasutatakse jutte tippspetsialistide vajadusest alati suitsukattena, et luua foon sisserändereeglite leevendamiseks ning lõpptulemusena tuuakse ikkagi sisse töömehi, sealhulgas odavtööjõudu. Kristina Kallase hundijutud on just samast jutupaunast.
Poliitprojekti Eesti 200 algataja ei räägi sellest, et et nende valitsus lammutab just maksu- ja hinnatõusude, rohepöörde ja kõrgete elektrihindade, rahva ja ettevõtluse vaesestamisega Eesti majandust nii, et ettevõtlus lahkub siit ja investorid hoiavad eemale. Kuhu need oskustega inimesed tulevad, kas allakäinud majanduse ning madala elatustasemega riik neid üldse tõmbabki? Eesti on olnud 33 aastat taasiseseisvunud, aga keegi pole siinse palgataseme juurde väga kippunud, peale Kolmanda maailma ülikahtlaste inseneride – isegi masu ajal Soome läinud Eesti oskustöölisi ei suudeta tagasi meelitada.
Lisaks on Eestil ees väga kehv eeskuju kogu läänemaailmast, kus pole ainsatki riiki, kellel oleks sisserändega tööjõuprobleemid lahenenud – vastupidi, enamik neist riikidest sipleb massimigratsiooni kultuuriliste, sotsiaalsete, poliitiliste ja muude problemaatiliste tagajärgede võrgus, elanikkond vananeb endiselt ning probleemi üritatakse lahendada veelgi suurema sisserändega, mis aga viib otsejoones katastroofini. Kogu Lääne-Euroopas on see, milleks võõrtööjõupoliitikaga alustati, juba ammu marginaalse tähtsusega, sest maadelda tuleb migratsiooni tagajärgedega, mis on maavärina suurusjärgus.
Seesama Saksamaa, kes võttis 2015. aastaga sisse miljon migranti ja praegu suleb piire, alustas türgi võõrtöölistega, mis oli algul isegi toimiv, võõrad tegid vajaliku töö ära ja muutusid isegi saksakeelseteks. Kõik muutus siis, kui algatati nn perekondade taasühendamine ehk kohale lubati tuua ka pered.
Aga idas, eriti moslemi ja araabia ühiskonnas tähendab pere peale naise ja laste ka vanemaid ning vendi ja õdesid, lisaks peab seal mees peret ülal pidama ja teised saavad kodus olla. Niipea kui võõrtöölised tõid suguvõsa kohale, ei jagunud mehe palgast kohalikuks elustandardiks kuidagi ning riik võttis töömehe pereliikmed sotsiaalsüsteemi leivale, mis viis ruttu selleni, et ühe loodud väärtustest ei piisanud enam kümne lisasuu sotsiaalkulude katteks. Võõrtööline polnud enam tootlik, vaid tema perele tuli peale maksta.
Olukorda üritati lahendada veelgi rohkemate migrantidega ja see tegi asjad veelgi hullemaks, seda enam, et kuuldus heaoluühiskonna heldusest levis üle maailma ja tekitas veelgi võimsama rände. Ja traditsionaalsest ühiskonnast tulijad, eriti moslemid, ei muuda ennast ja oma peresuhteid nii lihtsalt, eriti mingite “liberaalsete väärtuste” pärast, mis ammugi enam vabadust ei tähenda.
Lääne ühiskond on juba ammu loobunud kohalikele võimalustele orienteerumast ning tahab asjade ja olude parandamiseks kõike ainult võõrsilt sisse vedada. Ehk prooviks oma sisemiste ressurssidega paremini hakkama saada? Sest meilgi on kogemus, kuidas „maasikasõja“ ajal nõuti odavukrainlasi, aga kui neid saabus sada tuhat põgenikena, tundub tööjõuga veelgi hullemaks läinud olevat – omad töökäed põlati tollal ära.
Globalismimeelne Eesti 200 tuleb kõigist arenguprotsessidest võimalikult kaugel hoida ja eriti veel Kristina Kallas, kes ei taha päris tõsiselt eestlastele midagi muud peale kandle ja pastelde jätta.
Uued Uudised