16.10.2021
Sõdimiseas Iraagi ja Afganistani migrandid Leedu põgenikelaagris. Ehk on nad tõesti õnnetud, aga oma kodu ja pere lähedale neid ei tahaks.
Ksenofoobia ehk võõrahirm, mida uusmarksistid teadlikult võõravihaks nimetavad, on sama vana kui inimkond ja ei pane ka vasakliberaalid oma kohustusliku võltssallivusega sellele piiri muidu, kui püstolitoru kuklasse surudes.
Inimkond, riigid, rahvad, ühiskonnad ja kogukonnad on alati võõraid umbusaldanud ning mida kaugemalt ja võõramast kultuurist need on, seda rohkem – sest üldjuhul on võõrad alati tulnud ära võtma maad, vara ja naisi.
Ega see tänapäevalgi teisiti ole – armeenlased, kurdid ja kreeklased tõmbuvad löögivalmis seisakusse, kui nende lähedale ilmuvad türklased, Rwanda tutsid on ärevuses, kui näevad suuremat salka hutusid, juudid ja araablased vaenavad üksteist Palestiinas maa ja vee pärast – neid näiteid on tohutult.
Võõrad on tulnud ja võtnud sakslastelt Ida-Preisimaa, soomlastelt Karjala, jaapanlastelt Lõuna-Kuriilid, tiibetlastelt Tiibeti… öelgu vasakliberaalid tiibetlastele, et ksenofoobia hiinlaste vastu on paha-paha…
Vasakliberaalid, kes teisi ksenofoobia pärast hurjutavad, toovad samas välja selle, et sõjad, nälg ja kliimamuutused on ajanud miljonid liikvele. Juba see protsess iseenesest tekitab hirmu, sest oma esiisade kalmud maha jätnud võõrad tulevad ju osa saama väärtustest, mida nad ise ei ole loonud, elama maale, mida nad pole harinud, nad tulevad väga võõrastest maadest ja kultuuridest ega ole tavaliselt valmis uues kohas ise väärtusi looma. Kui ruttu näiteks suudab Jeemenist tulnud lihtinimeste pere Eestis ise midagi looma hakata ja oma elatise ise välja teenida? Kuni nad on selleks valmis, kulub palju aega ja seni on nad siinse ühiskonna kukil – aga kui selliseid on kümned tuhanded?
Euroopas on väga hästi näha, et võõrad ei tule siia looma, vaid juba loodust osa saama ning edaspidi ka kohalikku ühiskonda üle võtma – nii on Rootsi araablaste partei peasekretär öelnud põlisrootslastele, et kui neile võõrad ei meeldi, koligu ise minema, Soome somaallased aga leiavad, et riigis on liiga palju soomlasi. Ka Eesti ekstremistlikumad venelased on viidanud, et vähemalt Ida-Virumaa on nüüd nende oma.
Euroopa vappub juba kultuurikonfliktides, kus võõrad elavad oma elu, hoides naisi burkade all ja sandistades nende suguelundeid, oma usudogmasid kaitsevad nad võõrsil ajalehetoimetusi verre uputades või õpetajate päis maha raiudes – kust peaks siin tulema sallivus? Suurem osa migrandimassist toob Euroopa põlisrahvastele võõrad kombed, mentaliteedi ja tavad, mida nad ka uues elupaigas juurutama asuvad.
Nagu juba öeldud, panevad rahvamasse liikuma sõjad, looduskatastroofid ja vaesus – kas nende eest põgenevad ainult süütud (kui neid saabki kodusõjas või looduse hävitamises olla)? Tulevad ju ka need, kes aitasid kuidagi sõja algusele kaasa ja osalesid selles, kes hävitasid oma loomakarja jootes allikad ja raiusid kütteks maha metsad… Neil ei ole moraalset õigust tulla võõrale maale ja nõuda sõbralikku vastuvõttu, enda väärtuse tõestamine on 100% nende kohustus, mitte ei pea põlisrahvas neid avatud südamega vastu võtma.
Vastupidi, ühe paiga inimesed, kogukond, ühiskond ja riik peavadki ksenofoobsed olema, seda puhtast alalhoiuinstinktist. Kui vähestest Eestisse tulnud süürlastest kaks panid või üritasid oma naisi põlema panna, siis ei ole eestlastel tegelikult põhjus üldse süürlasi usaldada, sest me ei tea, milliseks verine sõda neid pööranud on. Või afgaane, kes nagunii on usukommete poolest (naiste alandamine) meile võõrad, kuid samas on ka aastakümneid sõdinud ja verepulmas kalestunud – nad on sõdides jätnud oma maa niisutussüsteemid hooletusse, mistõttu praegu on seal nälg koos terrorirežiimiga.
Võõrastest kultuuridest tulijad on igas ühiskonnas suur oht ja ettevaatust nende suhtes ei tohi keegi pahaks panna. Ei saa enam võõravihagi – kes tahaks pärast islamiterroristide veretöid üle maailma siia inimesi, kes toovad selle usu maale, kus pole seda agressiivset religiooni kunagi olnud, ja kelle seast kasvavad juba usulistel, aga ka sotsiaalsetel põhjustel välja verised pühasõdalased.
Muide, ehedaimat ksenofoobiat näeb praegugi Lõuna-Eesti taludes, kus vanemad, küüditamisaegu näinud inimesed liiguvad vaistlikult tuppa, kui majale läheneb võhivõõras inimene – hirm võõraste ees on veres. Nagu kogu maailma paljukannatanud rahvastel, keda pseudosallijatest vasakliberaalid ksenofoobideks tembeldavad.