15.02.2022
Rail Balticu vastane protest Swissoteli ees.
Toetus Rail Balticu raudteetrassile on üldse raskesti seletatav, sest kui vastased toetuvad kulukusele ja looduse hävitamisele, siis pooldajatel pole muud argumenti, kui et sellega on hea tulevikus Berliini sõita. Nüüd on vastuolud projektis muutunud ka vastuoludeks toetuse suuruses.
Rohegeenius kirjutas mullu 28. detsembril: “Rail Balticu projekti toetab 65 protsenti Eesti elanikkonnast ning kõrgel, 68 protsendi tasemel on püsinud ka nende inimeste osakaal, kes näevad projekti positiivset mõju Eestile, selgub novembris Turu-uuringute AS poolt läbi viidud arvamusuuringu tulemustest.
Mitte ühelgi varasemal kalendriaastal pole Rail Balticu projekt omanud Eesti elanikkonna seas nii stabiilselt kõrget toetust, püsides nii aprillis kui ka novembris läbi viidud uuringu kohaselt 65 protsendi juures. Rail Balticut ei toeta viimase uuringu andmetel 23% uuringus osalenutest.”
Nüüd saabus uus uudis: “Uuring: Eestis on Baltimaadest väikseim toetus Rail Balticu projektile” ehk siis “2022. aasta alguses viidi läbi iga-aastane ülebaltikumiline uuring elanike suhtumise kohta Rail Balticu projekti, suurimat toetust projektile näitab Leedu, kus positiivset suhtumist jagab üle 70 protsendi vastanutest, järgnesid Läti 66 protsendi ja Eesti 47 protsendiga. Samal ajal näitab neljandat aastat järjest korraldatud avaliku arvamuse küsitlus, et raudteetaristu projekti üldine toetuse tase on võrreldes varasemate aastatega kõigis kolmes Balti riigis veidi tõusnud.”
Veebiküsitluse Balti riikide elanike seas korraldas Rail Balticu ühisettevõte RB Rail AS ja selle edastas turundusuuringute firma Berg Research. Andmete kogumine viidi läbi SIA SolidData Interneti-kasutaja paneeli kaudu sihtrühmaga vanuses 18–75 eluaastat ja kokku üle 3000 vastajaga.
Turu-uuringud said RB projekti toetuseks Eestis 65% ja Berg Research Berg 47% – kuidagi liiga suur vahe kahe erineva uuringu ning mulluse novembri ja tänavuse veebruari vahel.
Uudis jätkab: “Samuti selgus uuringust, et Balti riikidest on Rail Balticu projektist kõrgeim tuntus Eestis, kus 2021. aastal tundis end projektiga kursis olevat 23 protsenti vastanutest. Lätis ja Leedus on teadlikkuse tase madalam kui Eestis, informeerituna tundis end 17 protsenti Läti ja 12 protsenti Leedu vastajatest. Üldiselt pole projekti tuntus Baltikumis alates 2020. aastast muutunud.”
Siit taas küsimus: kui projektiga on kursis nii väike protsent kolme riigi inimestest, siis kas saab opereerida kõrge toetusprotsendiga Rail Balticule, kui enamik inimesi ei tea täpselt, millele nad toetuse annavad?
RB Rail AS-i juhatuse esimees ja tegevjuht Agnis Driksna märkis, et kui Lätis ja Leedus on kõige olulisemad küsimused seotud raudtee trassiga ja see kui kiiresti on võimalik reisida ja teistesse Euroopa linnadesse jõuda, siis Eestis on endiselt kõige olulisem see, kuidas mõjutab projekt keskkonda. (BNS-UU)