Sel nädalal teatas Eurobaromeeter taas kõrgest toetusest Euroopa Liidule, kuid see ei lähe kokku Euroopa Parlamendi valimiste madala valimisaktiivsusega.
Tõenäoliselt on suurel toetusel Euroopa Liidu liikmelisusele kaks mõõdet: julgeolekuline ja eurorahad. Tegelikult annab sõjalise kaitse ikkagi NATO ja eurorahad on muutnud paljusid töörahvast projektikirjutajateks, seda enam, et Eestist on saamas pealemaksja üha uutele liitujatele.
Eurobaromeetris paistab silma see, et kui hakatakse lahkama euroliikmelisuse üksikmomente, näiteks rändepoliitikat, kliimameetmeid või võimu delegeerimist Brüsselisse, kukuvad üldtoetuse kõrged protsendid 70-80-lt 30-40-le. Ehk siis hindavad liikmesriikide kodanikud euroliidu olemasolu, kuid kõvasti vähem hindavad tema poliitikat.
Vastuolu ilmnebki eurovalimiste järjekindlalt madalas valimisaktiivsuses – ilmselt ei usu valijad, et eurosaadikud, eriti väikeste riikide omad, suudavad üldse midagi europoliitikas mõjutada. EL on ebademokraatlik, sest selle juhtorgan, Euroopa Komisjon, pole demokraatlikult valitav, Euroopa Parlamendil aga on nõrk mõju. Tõenäoliselt osalevad valimistel peamisel poliitiliselt aktiivsed inimesed, teised arvavad, et nende häälest nagunii miski ei sõltu.
Sel korral on lood pisut teisiti. Euroopa Liit on viimasel 10-15 aastal kõvasti föderaliseerimise suunas kaldunud, mis tähendab liikmesriikide suveräänsuse kadumist ja sisuliselt impeeriumi teket. Samas see loodav impeerium kägistab ennast kliimameetmetega, mida teised ei tee, see aga võtab EL-ilt maailma mastaabis konkurentsivõime. Lisaks uputab Euroopa Komisjon teadlikult kontinenti migrantide alla ning soodustab woke-kultuuri levikut.
Uuringute järgi võib konservatiivseid jõude oodata suur edu, sest nemad pakuvad alternatiivi senisele europoliitikale, kavatsedes viia ühendus tagasi rahvusriikluse tasemele, peatades massimigratsiooni ja marksistlike “uusväärtuste” leviku, andes Euroopale tagasi tema kristliku identiteedi jne. See tähendab naasmist oma juurte juurde.
Seetõttu on eriti oluline, et kõik rahvusmeelsed Eesti inimesed läheksid tingimata Euroopa Parlamendi valimistele 9. juunil ja valimisjaoskondades ning annaksid hääle rahvuskonservatiivide nimekirjale. Seekord tuleb ennast välja ajada, et Euroopa saaks konservatiivsete jõudude enamusega teha uue “rekonkista”. Seega – kui oled rahvusmeelne eestlane, siis mine valima ja vali paberil need, kes esindavad Euroopas Eesti rahvuslikke huve.
Uued Uudised