Reede ennelõuna Tallinna 57. linnaliinis. Kolm vene pensionäri, kaks naist ja üks mees, sõimavad kõva häälega Eesti hariduspoliitikat, mis minevat üle eesti keelele. “Nõukogude ajal midagi sellist ei olnud, aga nüüd keelatakse kõik ära,” ütleb üks tigedal häälel, teine aga jutustab, kuidas üks eestlanna olevat talt riigikeeles rääkimist nõudnud. “Kas venelane peaks seda eesti keelt oskama?” kõlab ta hääles põlgus.
Eestlased üldjuhul sellistega vaidlema ei lähe, sest vanasõnagi, ütleb, et pole mõtet … liigutada, hakkab haisema. Aga kui keegi neist selle peale veel venelastesse hästi suhtub, siis ei ole temaga enam kõik korras – ei saa ega tohi taluda seda, et meie kõrval meie kodumaal elab seltskond, kes vihkab meie keelt.
Üha rohkem kuuleb vanema põlvkonna eestlastelt, et kuigi nad oskavad vene keelt, ei räägi nad seda enam, kui teine pool meie keelt kui riigikeelt eirab. See hakkab nüüd “lööma” ka teeninduses töötavaid ukrainlasi, kes ei oska (veel) eesti keelt – miks me peaksime olukorras, kus meie keelt jalge alla tallatakse, kellelegi veel vastu tulema ja iseendale köie kaela sättima? Nemad on tulijad ja peavad siin hakkama saama, mitte meie nende järgi kohanduma.
On arusaamatu, miks vaikib noorem eestlaste põlvkond, kes vene keelt ei oska, kuid ometi näeb pealt, kuidas Eesti venestub. Või loodavad noored vene keelt inglise keelega tagasi lüüa? Ärgu lootkugi, see šovinistlik seltskond ei hakka ka inglise keeles rääkima ja noortel tuleb ikkagi suurvenelaslikku tigedust kogeda, eriti multikultuurses Tallinnas.
Kõige selle taustal, eestikeelsest haridusest tühje sõnu tehes, laseb praegune valitsus sisse nii Venemaa venelasi kui ukrainlasi, kellest suur hulk on venekeelsed, ning Eesti rahvusriik on venestumas, sest keegi tulijaist ei pea eesti keelt õppima, nad saavad siin edukalt ka ilma selleta hakkama, nagu need kolm vene pensionäri. On uskumatu, et taasiseseisvunud Eesti venestatakse ära eestlaste oma kätega, kusjuures just nende poliitiliste jõudude poolt, kes väidavad ennast kõige läänemeelsemad olevat.
Paratamatult joonistub välja võrrand: NLKP venestamispoliitika – Siim Kallas – Reformierakond – Kaja Kallas. Praegune peaminister, keda Läänes tuntakse kui ägedat Putini-vastast, vooderdab tegelikult kodumaal Putini pesa.
Eestlastel on aeg öelda vene keelele “ei”, nagu nemad ütlevad riigikeelele. Ei mingit venekeelse teenindamise talumist. Oleme pigem natsionalistid kui hääbujad.
Uued Uudised