03.07.2023
Soome uus valitsus
Põhjanaabrite juures saadi olukord nii tuliseks, et põlissoomlasest ettevõtlusminister Vilhelm Junnila teatas 30. juunil oma tagasiastumisest.
Yle uudistesaates 30. juuni õhtul oli leitud intervjueeritavaiks sobivaid linnakodanikke tänaval, kes nagu ühest suust leidsid, et lahendus on õige ja õiglane ja et ministrile ikka ei sobi paremäärmuslikke seisukohti toetada. Kui erakordselt jõuline ajude pesumaja kindla peale toimivaid natsikaarte kasutades kõigi peavoolumeedia jõududega käima tõmmatakse, siis inimestele see ka mõjub, midagi pole parata.
Vägisi püütakse luua muljet, et Junnila kas on ise neonats või vähemalt flirdib neonatsistlike liikumistega. Mitmel pool mainitakse, et tegemist on „paljude juhtumitega“, kus Junnila on väljendanud paremäärmuslikke seisukohti. Kui aga näidete esitamiseks läheb, siis väljaandest väljaandesse korduvad ikka needsamad – paar ebaõnnestunud nalja ja üks terrorismiohvrite mälestuseks peetud kõne, millel natsismiga mingit seost ei olnud.
Naantali vasakpoolsed nõuavad nüüd, et Vilhelm Junnila ka Naantali linnavolikogu esimehe kohalt tagasi astuks.
Olukorras, kus ükski mõistlik inimene midagi kahtlast laita ei näeks, sunnib ideoloogia kasvõi kõik kivid ja kännud pahempidi pöörama, et mingisugunegi kahtluseussikene kusagilt välja õngitseda. Või kui midagi ei leia, siis välja mõelda, nagu ühe teise riigi hiljutisest praktikast teame. Seal käratas lausa president prokurörile peale, et süüdimõistev otsus tagasi astuma sunnitud ministrile olgu olla. Kuigi kannatanut ei olnud ja mingit kuritegu ei õnnestunud ka vägisi välja nuputada. Ideoloogia püüdis siiski kõigest väest.
Soomes on üks minister rajalt maas. Pole tema ministritool veel jahtudagi jõudnud, kui leitud on juba järgmine objekt, kellele kanakarja kambakat korraldada.
Uue valitsuse siseminister Mari Rantanen (põlissoomlaste erakonnast muidugi) on väitluste käigus ja oma kirjutistes maininud elanikkonna väljavahetamist. Ai, seda terminit poleks ta tohtinud kasutada.
Asi on nimelt selles, et üsna erandlikus korras on siseministeeriumile alluv Julgeolekupolitsei (Suojelupoliisi, lüh. Supo) võtnud hinnata teadusliku teooria mõju ühiskonna poliitilistele jõududele. Oma tegevusprogrammis aastateks 2019 – 2023 on Supo sedastanud, et kui elanikkonna väljavahetamisest kõneldakse, on tegemist vandenõuteooriaga, milles rahvuslikku identiteeti ja valget rassi sisserände tõttu ohustatuna peetakse ja et paremäärmuslased on sellega oma vägivallategusid põhjendanud.
Ajaloost teame näiteid, kus mingid hoopis teiste elualade instantsid on teaduslikele teooriatele hinnanguid andnud. Näiteks Albert Einsteini teooriaid peeti tema kodumaal juutlikuks teaduseks koos vastavate järeldustega, nii et see unikaalne mõistus pidi ookeani taga oma tööd jätkama. Teadmata on, kui palju ausaid teadlasi Stalini keeleteaduslike seisukohtade või šarlatan Lõssenkole osutatud riikliku supersoosingu tõttu oli sunnitud GULAGiga tutvust tegema.
Sisserände mõju rahvastiku koosseisule peaksid hindama ikkagi demograafid või sotsioloogid, kaitsepolitsei tegevusel on natuke teistsugune profiil. Pealegi, millisest paremäärmuslaste vägivallast on jutt? Islamiterroristide mõrvategusid teame Euroopast rohkem kui lühikeses leheloos jõuaks üles lugeda, Antifa ja BLM-i laamendamisest jäänud suitsevaid varemeid Ameerika linnades, kus võimul demokraadid, oleme võinud internetis imetleda. Paremäärmusluse vägivalla näiteks aga tuuakse pidevalt üht ja sama, praeguseks juba neli aastat tagasi toimunud rünnakut kahele mošeele Uus-Meremaal Christchurchis. Enamate veenvate näidete leidmine tundub miskipärast olevat raskevõitu.
Mari Rantanen on tänavu veebruaris esitanud Twitteris järgmisi statistilisi andmeid:
„Praegu on Espoo tööealisest (20-64 a.) elanikkonnast u. 19% võõrkeelsed ja aastaks 2030 ennustatakse 30%. Kui oletada, et praegune areng jätkub, siis võõrkeelsete osa ületab 50% aastaks 2053.“
Ja veel: „Kui nii edasi läheb, siis aastasaja lõpuks on Euroopast saanud Aafrika osa – kui selline areng jätkub ja poliitika ei muutu. Aga ehk mõned just seda tahavadki.“
Kui see ei ole elanikkonna väljavahetamine, mis see siis on?
Värske tühistamiskampaania avapaukude kohta on Mari Rantanen 30. juunil Twitteris kirjutanud:
„Mis tänasesse uudisteemasse puutub: mina ei usu vandenõuteooriatesse. Statistiliste andmete järgi on surve Euroopa elanikkonnale ja sellest tulenevad demograafilised muutused fakt. Ka nendest sisserände tagajärgedest peab tohtima rääkida ilma pitserit otsa ette saamata.“
Yle netiportaalis pakutakse ülekäte läinud põlissoomlastele ka häid nõuandeid. Populismi ja vandenõuteooriaid uuriv teadur Niko Pyrhönen Helsingi ülikoolist leiab, et on olemas väga palju muid termineid, mida elanikkonna koosseisu muutumisest rääkides võib kasutada.
„[Rantanen] peaks kuulutama, et ta on nüüd aru saanud, et selle termini kasutamine on vale ja et ta loobub selle kasutamisest. Ta peaks tegema ainult seda, muud midagi.“ [Ja see rahustaks maha marruläinud vasakrohelise rinde? Usu hundi juttu…]
Rantase jätkamist ministrina Pyrhönen ei kommenteeri.
Ka Põlissoomlaste esimehele Riikka Purrale on Pyrhösel tarkust jagada. Riikka Purra on kogu aeg olnud kindlal seisukohal, et meie järele ei anna ja nimetame asju nende õigete nimedega. Pyrhöse arvates Purra peaks nüüd tegutsema nii nagu poliitikud ikka, kui erimeelsusi juhtub: sööta palli edasi-tagasi, teha vahel samm siia, vahel sinna, ja üldse võtma olukorda rahulikumalt.
Mis viga soovitada, kui Timo Soini eeskuju aastast 2017 on selgesti silme ees. Salongikõlblikkuse taotlemine ja moosipütiametist kinnipidamine sundisid selle mehe enda asutatud ja 20 aastat juhitud partei lõhki ajama ja – paratamatu tulemusena – järgmiste valimiste eel poliitikast kõrvale astuma, et vältida valimiste tulemusel parlamendist väljajäämist. Nüüd kostab poliitilise prügikonteineri kaane vahelt aeg-ajalt tema kibestunud kommentaare selle kohta, mida kõike tema kunagine partei valesti on teinud. Vähemalt on ta poliitilist leksikoni rikastanud uue sõnaga – soinistumine.
Riikka Purra ilmselt soinistuda ei kavatse. Punaroheline front aga otsib käsi rüppe laskmata uusi sihtmärke. Juba on leitud, et väliskaubandus- ja arenguminister Ville Tavio on 2019, kui ta veel Põlissoomlaste parlamendifraktsiooni esimees oli, ühes raadiosaates sama keelatud terminit kasutanud, ja samasse pattu on langenud Põlissoomlaste aseesimees Leena Meri tänavu veebruaris A-stuudio televestluses.
Kuidas küll oleks võimalik sellist jaburat madistamist terve mõistuse seisukohalt hinnata?
Ega ei olegi. Kui ideoloogia haarab taktikepi, peavad tõde ja terve mõistus lavalt lahkuma.
Paul Oja