Kogu Euroopas on väga levinud olukord, kus islamiterroristide tegutsemise järel võetakse “kompensatsiooniks” kohe üles jutt “paremäärmuslusest”, kuigi esimeste aktiivsus on kümneid kordi laiem ja aktiivsem. Aga pühasõdalased tulevad ju massimigratsiooniga ja see on liberaalsele Euroopale poliitkorrektne keeluala.
Eestis on asjad samamoodi, ega siingi valitseb vasakliberaalne mõttelaad. Esmaspäeval avaldati järjekordne kapo aastaraamat, kus räägiti radikaliseerumisest islamismi näitel (Kapo: islamistliku terrorismiga seotute Eesti külastused on tõusuteel, BNS) ja ERR-i kukkus kohe uudis: “Riik loob deradikaliseerumise tegevuskava.”
Ärge arvake, et seal räägitakse võitlusest islamiradikalismiga – ei, üles otsiti kohe üks marginaalne noortekamp ja ehitati olukord üles sellele. Pildiallkiri on igatahes “Kapo aastaraamatus 2021. aastal avaldatud kuvatõmmised ühe Eesti paremäärmuslasest nooruki videost. Autor/allikas: Kapo”.
Terves loos räägitakse mingitest radikaliseerunud inimestest, ennetuskavast, toetavast võrgustikust ja paljust muust, kuid ei mainita sõnagagi islamismi, mis on Eestis kiiresti kasvav oht, ega seda, kuidas võidelda just islamismiga. See aga on ka Eestis üks kõige valusamaid momente äärmusluse tekkes, sest ka kapo aastaraamat räägib sellest, et “eelmisel aastal suurenes oluliselt islamistliku terrorismi seostega isikute Eesti külastuste arv.”
“Paremäärmuslust” tahetakse liberaalses Euroopas hoida “peakurjami” staatuses, samas kui nii antisemitismi, terrorismi kui ka kultuurikonflikte juhivad islamiäärmuslased. Aga nende juured peituvad ju liberalismis, “paremäärmuslaste” ehk immigratsioonivastaste juured aga eurooplaste rahvusluses.
Uued Uudised