Kui kaua leierdab prokurör Lehesmets Tarandi seadusrikkumist õigustavat väidet?

Käimas on protsess eurosaadik Tarandi togijate üle, mille tulemus on omaette küsimus, kuid selgeksrääkimist vajab hoopiski teine moment.

Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Alar Lehesmets ütles, et oma seisukohtade kaitseks vägivalla kasutamine on lubamatu, millega Uued Uudised nõustuvad täielikult. Ainult et kohtupingis olevad mehed ei kaitsnud oma seisukohti, vaid vara puutumatust ehk üritasid lavalt haaratud mikrofoniga põgenejat takistada – kas kuriteo ärahoidmisel tohib vägivalda kasutada, on hoopis teine jutt.

Samuti ei saa nõustuda järgneva retoorikaga, mida levitab kõrge justiitsametnik. “Igal inimesel on õigus meelt avaldada ning riigikogu esine plats Toompeal ongi kõige õigem koht, kus oma arvamus välja öelda. See õigus peab jääma igale inimesele ning seejuures ei tohi keegi karta, et teda oma mõtete välja ütlemise eest võidakse rünnata,” ütles Lehesmets.

Taas peab nõustuma sellega, et inimesed ei tohi karta rünnakut oma mõtete väljaütlemise eest, kuid ülejäänud osa Lehesmetsa arvamusest on absurd.

Inimestel on mõistagi õigus just Toompea ees arvamust avaldada, aga ka selles on reeglid. Mitte keegi ei tohi kasutada õigust sõnavabadusele õigusena räusata ja korda rikkuda.

Piketid, meeleavaldused ja miitingud registreeritakse seadusandliku korra järgi. Igal sellisel üritusel on korraldaja ja vastutaja, kel on õigus reeglid paika panna ja seekord oli kõik EKRE teha. Sellistel üritustel peab sõna küsima ja rääkida saab siis, kui koosoleku juhataja on selleks loa andnud. Kui ei saa, siis tuleb sellega leppida või siis tõesti karjuda oma arvamus nii-öelda rahva seest.

Isetegevuse korras lavale ronimine, jõuga mikrofoni haaramine ja sellega põgenemine ei kuulu ühegi koosoleku puhul aktsepteeritavate käitumiste hulka, pigem on see seaduserikkumine. Ometigi ei näe Eesti justiitssüsteem selles mingit seaduserikkumist – tehke aga, see on sõnavabadus Toompea ees! Kas me annamegi märku, et Riigikogu ees võib mida iganes teha?

Asetagem juhtumi vastupidisesse valgusesse – kui miiting olnuks sotside oma ja täpselt samamoodi käitujaks näiteks Ruuben Kaalep. Siin tasub lihtsalt fantaasia tööle panna ja kujutleda ette, mis juhtunuks – kindlasti kohe olnuks kohtupingis mitte “togijad”, vaid koosoleku “häirija”!

Mingi argument polnud prokuratuurile ka see, et Tarand on varemgi koosolekuid rikkunud ja tema käitumine on seega retsidiivne – ta on prokuratuurile “oma”. Ja ikka veel imestatakse, miks jutt justiitsreformist ära ei kao – vanemprokurör Alar Lehesmets teatab ju otse: “Kui teile sõna ei anta, siis minge ja võtke see ise, ning mikrofon haarake sõjasaagiks kaasa!” Sest juba vaikinud mikrofoniga jalga laskmine oligi ju see, mis ajendas vihaseid mehi röövli järele krabama…