Kui luuakse võimalus võimu kuritarvitada, siis seda ka tehakse – tere tulemast Gestapo maailma

“Viimaste päevade sündmused on valjusti ja selgelt demonstreerinud, miks politseiriigi poole suunavat seadusemuudatust 347 SE ehk Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust, ehk NETS-i vastu võtta EI tohi.

Groteskne jõudemonstratsioon näitas kujukalt: kui luuakse võimalus seaduse väge kuritarvitada, siis seda võimalust ka kasutatakse Kui keegi väidab, et seda ei juhtu, siis on ta kas naiivne või pahatahtlik valetaja.

Jutt nakkusega võitlemisest, inimeste tervise kaitsmisest? Kui nakkusoht tõesti vabaõhuüritusi ohustab, siis miks ei lennanud ühendatud maa- ja lennuvägi peale Tartu suusamaratonile, kus tuhanded osalejad üksteise hingeauru pilvedes ähkisid-puhkisid?

Kui nakkusoht paanikaosakonna prognoosidele vastab, siis peale 12 päeva kestnud üliohtlikke proteste peaks haiglad juba “lamemaalasi” täis olema. Koroona levinuim peiteaeg on 2-6 päeva. Midagi sellist ei ole. On viiruseoht kui ettekääne. Ja nüüd tahetakse see ettekääne seadusega põlistada.

Viirused on meie elukeskkonna lahutamatu osa, seetõttu saaks meie elu lahutamatuks osaks ka võimude suva järgi toimuv terror. Ükskõik mida või keda saab ära keelata, sest viirus on kõikjal samamoodi nagu õhk, mida sisse hingame.

Öeldakse, et eestlased ise küüditasid ennast. Osaliselt see nii oligi. Aga küüditamiskihk süttis alles peale võimupööret. Küüditamiste ja muu vägivalla päästikuks oli riigiaparaat, mis sellele rohelist tuld näitas. Inimeste hulgas on alati isendeid, kelle süngeid tunge hoiab tagasi vaid hirm karistuse ees.

Türanniatele on omane inimeste madalatele tungidele vabadus anda, vägivald kaaskodanike suhtes legaliseerida, seda isegi soodustada. Tulemust oleme ajaloos korduvalt näinud. Keskaja nõiaprotsessid. Prantsuse Revolutsioon. Kommunistlikud ja fašistlikud reþiimid. Koonduslaagrid, sunnitöö, massihukkamised, üldine hirmu- ja kaebamismaania. Ühiskonnad, kus mitte keegi ei saa end turvaliselt tunda ja inimelu ei maksa punast pennigi.

Alati sai asi alguse sellest, et võim andis terrorile vabad käed, päästis inimeste sünnipärase kurjuse valla ja vabastas vastutusest. Kurioosse näitena võib tuua nõukogude režiimi poolt ellu kutsutud hävitussalgad, mis olid tuntud oma sadistliku julmuse poolest. Rahulikke elanikke, naisi ja lapsi mitte ainult ei tapetud, vaid neid piinati ja sandistati võikalt. Normaalsel inimesel läheb nonde tublide seadusesilmade tegudest lugedes süda pahaks.

Karistussalkadega ühinesid vabatahtlikena oma aja õilishinged: luuletajad, kunstnikud ja näitlejad. Neil ei olnud moraalseid pidureid, oli võimude poolt antud õnnistus välja elada kõige mustemaid tunge.

Vaadates rahumeelsete eesti inimeste, sealhulgas naiste, laste ja pensionäride vastu välja aetud politseijõude, tekkisid mitmetised tunded. Esmalt viha. Siis teatud kaastunne mundrikandjate vastu, kes pidid varju hoidva niiditõmbaja sõgedale käsule alluma.

Samas see kaastunne jagunes. Paistis ametimehi, kes totras olukorras piinlikkust tundsid. Leidus ka teistsorti tegelasi, kes võimuliialduse võimalust silmnähtavalt nautisid. Hambuni kaitsevarustuses märulipolitsenikud, naeruväärsete põhjendustega kinnipidamised koos ohvrite mõnitamisega.

Trummi mängida ei tohtinud. Plekkmannergut kaasas kanda ei tohtinud. Tšellol riigihümni mängida ei tohtinud. Vale koha peal seista ei tohtinud. Teise koha peal ei tohtinud ka seista. Võimuesindajate väljakutsuvad poosid, õhevil valmisolek kasutada jõudu, kui selleks vähimgi põhjus antakse.

Tavaliselt need mehed, kes naiste ja laste kallal jõudu näitavad, enda mõõtu vastastega silmitsi seistes enam nii hirmus vaprad ei ole. Kas mundris matšomeeste jalad võtaks sama laiu spagaate, kui nende vastas seisaks naiste ja laste asemel sünge moega Spetsnazi jõujuurikad? Tõenäoliselt mitte. Ohtlik oleks, vaat et tehakse haigetki.

Terviseamet on kriisi ajal silma paistnud organiseerimatuse, segaduse, vassimise, saamatusega. Kas me tõesti tahame, et nii logiseva organisatsiooni ametnikud saavad endale märulipolitsei õigused? Olemegi rahul võimalusega, et kell kolm öösel murtakse kodu uks maha, et tankitõrjevestides ametnikud saaksid puistata teie pesusahtleid või viia lapsed lastekodusse, sest külmkapist leiti sälitustähtaja ületanud konservikarp? Ja kõik tänu sellele, et kiuslik naaber tegi anonüümkõne sinna kuhu vaja?

Ei tea, kuidas teie, aga mina sellist elu ei soovi. Praegu on meil veel võimalus teiste vigadest õppida ja saatuslikud prohmakad tegemata jätta. Võibolla homme enam võimalusi ei ole. Ongi mehaaniliselt naeratav Gestapo paradiis, kus algul kaovad valestimõtlejad, hiljem ka õigestimõtlejad, sest kord juba käima tõmmatud hakklihamasina pidurdamine on sama lihtne kui hambapasta tagasi tuubi toppimine.”

Karl Olaf Rääk

*) Gestapo ehk Geheime Staatspolizei oli jõhkrate võtete tõttu tuntud natsi-Saksa salapolitsei, millest sai riikliku terrori sümbol.