24.08.2023
Mis näoga Kaja Kallas nüüd talle otsa vaatab?
Kolossaalse skandaaliga seotud Kaja Kallase niigi olematu autoriteet, usutavus ja hoiakud Venemaa ja Ukraina kohta vajusid kolinal kokku. Kas üldse keegi kujutab ette, et ta saab peaministrina jätkata? Mis mulje peab jääma üldse Eestist rahvusvahelisele üldsusele?
End sõjaprintsessina tundnud Eesti peaminister tavatses käia rahvusvahelistel kohtumistel ja näidata end igas võimalikus ja võimatus kohas suure Ukraina toetajana ja lausa eestvedajana nende abistamisel, nõudes karme sanktsioone jne.
Oma poliitilisi konkurente nimetas ta pidevalt nii valitsuse pressikonverentsidel, Riigikogu infotundides kui intervjuudes kremlistideks ja putinistideks pelgalt juba kuulujuttude põhjal.
Ta oli oma kommentaarides kärme hukka mõistma ja tühistama kõiki, kel vähegi Venemaaga kokkupuude oli. Olgu selleks Andres Mustonen, Kaia Kanepi või Anne Veski.
Ja nüüd jääb ta ise vahele sellega, et laenas oma abikaasale suure summa, et see saaks oma ettevõttega Venemaa äri ajada. Võiks lausa öelda, et ta kätel on ukrainlaste veri.
Esimese hooga ei saa meedia temalt mingeid kommentaare – nad tundid end nii karistamatult ja ülbena, et polnudki mingit vettpidavat vabandust välja mõeldud juhuks, kui asi avalikuks tuleb.
Siis ilmub ta kaamerate ette päikeseprillides. Kas tõesti on lõpuks häbi? Ei ole! Sest oma avalduses andis ta teada, et ei näe mingit probleemi, kui tema abikaasa osalusega firma Venemaal äri ajab, sest tema on peaminister ja tal muudki teha.
Ent meenutame, mida ta on öelnud selle teema kohta samal ajal kui tema abikaasaga seotud firma agressorriigi Venemaaga äri ajas..
Tänavu mais kirjutas mainekas Briti majandusleht Financial Times, kuidas Kallas lausus, et kohalikud ettevõtted peavad leidma moraalse kompassi ning keelduma tehingutest, mis varustaksid Moskvat sanktsioneeritud kaupadega.
Kallas möönis, et Venemaa tulus kaubavahetus lääneriikide sanktsioonidest möödahiilimiseks meelitab Balti riikide ettevõtteid hoolimata sellest, et riigid on Ukraina sõja suhtes selgel seisukohal.
Kallase kommentaarid tulid pärast seda, kui Financial Times kirjutas, et miljardi dollari eest sanktsioneeritud kaupu on Venemaale liikunud läbi Baltimaade.
Kallas süüdistas kohalikke ettevõtteid silmakirjalikkuses, öeldes: „Olete väga häälekad… Ukraina, Venemaa ja turvalisuse osas, kuid salajas… nõustute Moskvaga.“
2022. aasta detsembris ütles Kallas Delfile, et Venemaaga ei tohi toimuda mitte mingisugust äritegevust ning et tema ei pea õigeks riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail soovi hakata vedama Soomes Vene niklit, mis ei ole sanktsioneeritud.
Ta märkis, et valitsus on andnud ettevõttele ka vastava suunise. “[Valitsus] on andnud selged suunised, et mitte mingisugust äritegevust ei tohi Operailil ega ühelgi teisel Eesti riigiettevõttel Venemaaga olla,” ütles peaminister.
21. aprillil 2022 valitsuse pressikonverentsil rääkis Kaja Kallas Venemaa artistidele sissesõidukeelust ja laiendas seda teemat nii: “Sõjas ongi kõik väga mustvalge ja selgelt peab valima poole. Enamikul ettevõtjatel, ürituste korraldajatel ja omavalitsustel on moraalne või eetiline kompass paigas, nii et selliseid üritusi ei korraldata, saadakse sellest aru.”
Tänavu mais rääkis ta Äripäeva raadiole: „Kahtlustan, et Eesti ettevõtted liigutavad sanktsioneeritud kaupa Kesk-Aasia kaudu Venemaale“.
Kallas rääkis Äripäeva raadios, et talle valmistab muret kahese kasutusega kiipide ekspordi hüppeline kasv Eestist Kesk-Aasia riikidesse.
Kallas märkis, et tänavu jaanuari-veebruari võrdluses on märkimisväärselt kasvanud Eesti eksport Kasahstani, Kõrgõzstani, Gruusiasse, Armeeniasse ja Usbekistani. Tema sõnul on eksport kasvanud just pooljuhtide ehk kiipide hulgas. “Teatavasti on need sanktsiooni all,“ sõnas ta.
Kaja Kallas on eriti aldis sõimama EKRE-t kremlistideks. Valimiste eel võttis ta kinni libauudisest, mis sidus Wagneri EKRE-ga ning kukkus lahmima.
Ühel Riigikogu infotunni hakul hakkas Kallas ise mainitud skandaalist rääkima. „Eesti ajakirjandus on avaldanud, ja mitte ainult Eesti ajakirjandus, vaid ka Euroopa ajakirjandus on avaldanud, et Wagner grupp ja Prigožin on otsinud jõude, kes nendega sarnast maailmavaadet esindavad, ja kõikides riikides püüavad leida neid gruppe, kes ühiskonda lõhestavad. Tõepoolest ongi nii, et kui me oleme ühiskonnana lõhestunud, on meil vähem jõudu võidelda välise vaenlasega. Ja väline vaenlane ja oht peitub meil ju Venemaas. Nendest dokumentidest tuleb välja, et seisukohad kõige rohkem ühtivad EKRE-ga.“
Martin Helme ütles selle peale, et Kaja Kallas levitab laimu. „Viljar Veebel on see, kes poliitikule söötis ette võltsinfot, nagu oleks meil mingi seos Kremliga või Wagneriga. Väga hea meelega kasutasite selle Kremli trolli tsitaate,“ rääkis ta. „Tuleb üks Lavrovi asutuses töötav inimene või tema heaks töötav inimene, valab sopaga üle kõige rahvuslikuma erakonna Eestis, ja teie vihkamine EKRE suhtes on nii suur, et te mõnuga võtate selle libauudise ja tormate seda väntama, valades üle kõik sopaga, keda vähegi valada on võimalik.“
Helme jätkas: „Kas te sellest saate aru, et kui te peeglisse vaatate – kasutades teie erakonnakaaslase Michali väljendit –, siis sealt vaatab vastu putinist? Et Kreml söötis Eesti avalikkusele ette vale ja Eesti liberaalid hakkasid seda valet korrutama selle jaoks, et mõjutada Eesti valimistulemusi, lootusega loomulikult enda tulemust paremaks [teha]. Te töötategi Kremli huvides, kui te nii teete. Lasete välisriigil mõjutada Eesti valimisi, sõimate kõige rahvuslikumat erakonda Eestis Kremli agendiks, aga ise teete nende infopaketiga tööd.“
Tänavu veebruaris valitsuse pressikonverentsil tõi ta jälle ühte lausesse EKRE ja Kremli: „Murettekitav on see, et retoorikas ja poliitilistes valikutes on EKRE-l ja Kremlil absoluutne klapp. Kui me kuulame veel juttu juurde, kuidas on hakatud ehitama narratiivi juurde EKRE poolt, et neilt varastatakse valimised… Lisaks on murekoht, et meil on üks erakond, kes pidevalt otsib vaenlasi Eesti seest, meie kaitsejõududest, politseist, kohtusüsteemist. Meie vaenlane ei ole Eesti sees. Meie vaenlane on Eestist väljas ja asub meie idapiiri taga ning on väga otseselt öelnud, mis mõtted tal meie suunas on.“
Pidevalt viskas ta Varro Vooglaiule nina peale mingeid vihjeid punalipust.
See loetelu on lõputu, kus Kallas igal võimalusel Kremli kaardi välja võtab.
Tänavu maikuus võrdles Kaja Kallas Riigikogu opositsiooni Putini Venemaa ja Adolf Hitleri aegse Saksamaaga. Kui temalt selle pärast vabandust nõuti, siis loomulikult ta keeldus.