Kui on Bolt, siis valmistu hullemaks

Sõitsin eile Bolti taksoga (ma ise ei tellinud). Kui hakkasime pärale jõudma, muutus juht ebakindlaks, ta ei teadnud, kuhu meid aadressi järgi maha panna. Minu selgituse peale teatas ta, et ei räägi eesti keelt, aga vähemalt seda ütles ta eesti keeles, edasi läks vene keelele üle. Muuhulgas lisas ta, et sõidab GPS-i järgi, mis tähendab, et klient peab ütlema, kuhu täpsemalt minna tahab.

Ise ma kahtlaseima taustaga “idufirmat” Bolti ei kasuta, sest kuigi see on odavam, võib seal roolist ei-tea-keda leida. Ametlikud, kuid kallimad taksofirmad on vähemalt kaadripoliitika poolest usaldatavamad.

Usaldust aga läheb vaja. Käin sageli Kaitseliidu õppustel, mis võivad lõpupäeval väga hilja peale jääda ja kui rongid ka enam ei liigu, siis tuleb takso võtta. Ja siis ma ei taha mitmepäevasest “põrkamisest” väsinuna minna suurte varustuskottidega taksossse, kus roolis on Georgi lindi näoga umbkeelne. Olen rongiski küllalt kohanud vaenulikke pilke, mis mõõdavad sõjaväevormis eestlast. Foruse takso on siis kindlam kui Bolti oma. Viimastes pidi küll saama juhti valida, aga kesköö paiku venekeelseid juhte välistades võib taksot väga pikalt ootama jääda.

Vabandagu Bolt minu skeptilisust, aga see firma lihtsalt on kehva kuulsusega, seda eriti taksojuhtide osas.

Sel suvel sõitsime Viinis taksoga, juht oli türklane, aga kippus meiega saksa keeles lobisema, millele meie inglisekeelsetena eriti vastata ei osanud. Teisel korral liinibussiga Frankfurtist Strasbourgi sõites tuli asendusbussijuht taas meie reisiseltskonnaga saksa keeles vestlema, kusjuures üks juhtidest oli albaanlane, teine kreeklane. On see Lääne-Euroopa võõraid täis, aga vähemalt riigikeeles nad tööpostil olles räägivad.

Eestis ei räägi taksoroolis riigikeelt sageli ei teise põlve venelasest migrant ega ka aafriklasest “uuseestlane” ja kõik see on riikliku liberaalse poliitika tulemus.

Jüri Kukk, toimetaja