Kolmapäevases Riigikogu infotunnis teatas peaminister Kaja Kallas arutelul pronkssõduri saatuse üle: “…ka vene emakeelega eestlased, kes siin Eestis elavad, on osake meie kogukonnast, osake meie ühiskonnast.” Rõhk arvamusel “vene emakeelega eestlased.” Parafraseerides: kapo andmetel elab Eestis 10 000 islamiusulist eestlast.
Eestlased on rahvus, mitte kodanikkonna ühisnimi. Ka venelased on rahvus. Keenialasel, kellele “parempoolne” Siim Kiisler eestlase staatust pakkus, on oma rahvus. Kui president Kersti Kaljulaid väitis, et eestlane võib olla igaüks, unustas ta, et igaühel, igal siia saabunud migrandil on juba rahvus olemas.
Kaja Kallas võib olla eesti rahvusest, aga ta ei ole rahvuslane, ta on globalist ja üleilmastuja. Temasugustele võib emakeel ja kodumaa olla, aga nad saavad väga hästi hakkama ka inglisekeelses keskonnas ja maailma mastaabiga metropolis, näiteks New Yorgis. Nad vegeteerivad ka kodumaata.
Kosmopoliidid ei mõista rahvuslust, rahvustunde väge ja rahva kokkukuuluvustunnet. Eesti globalistidele on rahvuskaaslased ehk eestlased ilmselt samal tasemel siia kolinud nigeerlase, venelase või ukrainlasega, nad ei tunneta, et eestlased on neile midagi enamat.
Praeguse Ukraina sõja kontekstis on rahvusluse tähtsus paraku hoopis tõusmas. Ukraina rinnetel on venelastele surmavalt ohtlikumad just rahvuslaste üksused, nagu pataljon Azov (keda Obama-USA tahtis Donbassi konflikti puhkedes arvata “äärmuslike organisatsioonide” hulka). Ka Eestis lähevad sõja korral ennekõike lahingusse ilmselt rahvusmeelsed eestlased.
“Kajakallased” on julgeolekuoht ka seetõttu, et nad ei mõista rahvuskuuluvuse häid ega halbu külgi konfliktides. Krimmi annekteerimisel mängisid suur rolli sealsed venelased, kes polnud sugugi “vene emakeelega ukrainlased”. Sama võib juhtuda ka Baltikumis.
“Enamus meie vene kogukonnast saab aru ja ei soovi seda sõda siia ei soovi, et Venemaa tuleks siin Eestit vabastama, sest nad saavad täpselt samamoodi aru, et see tähendab ju tegelikult seda, et nende kodud saavad esimesena pihta. Me oleme teinud uuringuid, küsides ka meie venekeelselt kogukonnalt, kellega nad emotsionaalselt rohkem seotud on, ja nad ütlevad, et Eestiga: Eesti on minu kodu, Eestis ma näen oma tulevikku,” rääkis Kaja Kallas infotunnis.
Täpsustus Kaja Kallase väitele “…ka vene emakeelega eestlased, kes siin Eestis elavad, on osake meie kogukonnast, osake meie ühiskonnast” – venelased on küll osa siinsest ühiskonnast, kuid mitte kogukonnast. Eestlastel on oma kogukond, venelastel oma – peaminister ütlebki hiljem “Enamus meie vene kogukonnast saab aru…” Valitsusjuht peaks rohkem mõistetest jagama.
Nõukogude taustaga Eesti venelased on lojaalsed rahuaegsele Eesti riigile, võimalik sõda NATO ja Venemaa vahel muudaks kõike kardinaalselt. Kahe suurjõu konflikt, kus “nende kodud saavad esimesena pihta”, muudab kõike kardinaalselt, mille lõpptulemusena ei ole NATO võidu korral venelastel siin tulevikku. Kindlasti saavad edaspidised rahvussuhted siis veelgi karmimad olema, eriti kui siinne “viies kolonn” peaks sõja korral Venemaa poolel välja astuma.
On raske ette kujutada, et siinsed venelased astuksid sõja korral Eesti, NATO ja “liberaalse väärtustega” Euroopa poolele ning oleksid oma rahvuskaaslaste, nendega ühte emakeelt kõnelevate noorte vene meeste surmavaenlased. Pigem üritaks enamik neist mingit neutraalset positsiooni hoida, kuid venelaste massilist tuge meile ja meie liitlastele sõjas Venemaa vastu oodata pole. Veri on paksem kui vesi.
Kui poliitikutel pole endal rahvustunnet ning nad jagavad ka enda rahvuse nime kõigile soovijatele, ei oska nad ka reaalselt hinnata julgeolekulisi ohtusid.
Kaja Kallasele aga on “vene emakeelega eestlased” õnnistuseks – siis pole ju ka Eesti venestamist, üks sort “eestlasi” räägib lihtsalt oma emakeeles, mis pole eesti keel. Viimasel rahvaloendusel anti ju kõigile lahkesti õigus omada palju emakeeli. Kedagi ei saa süüdistada ka riigikeele mitteoskamises – nad on ju “eestlased”, kes räägivad lihtsalt oma teist emakeelt, idanaabri oma. Peipsi taga on terve impeerium “vene emakeelega eestlasi”.
Uued Uudised