19.10.2023
Kui Poola langeb liberaalide võimu alla, lastakse ilmselt riiki sisse ka need vägivaldsed Valgevenest tulijad.
Möödunud nädalavahetusel toimunud Poola parlamendivalimistel võitis enam kohti immigratsioonivastane võimupartei PiS, kuid liberaalide ja vasakpoolsete koalitsioonil on uue valitsuse loomiseks rohkem võimalusi ning see tähendab suuri ja negatiivseid muutusi kogu Euroopale.
Poola on Brüsseli viha objektiks olnud nii migratsioonivastasuse kui ka traditsiooniliste väärtuste kaitsmise eest. Uus võimalik koalitsioon võib hävitada palju seni saavutatust, kui just president Duda ja PiS oma jätkuvalt tugeva positsiooniga seadusandluse mõjutamise teel seda ei takistata.
Viimastel aastatel on Poola olnud Valgevene hübriidsõja eesliinil, kus Minsk veab Kolmandast maailmast migrante oma riiki ja suunab nad Poola, Leedu ja Läti piirile. Poola poliitika on seni olnud väga karm: migrandid tõrjutakse tagasi, vajadusel ka jõuga, üle lastakse ainult väga kehvas seisus olijad, vaenulikku meediat ning eriti kõikvõimalikke pagulasabisid ja pseudoinimõiguslasi piiritsooni ei lasta. See on taganud rändetee sulgemise tuhandetele ja tõrjunud hübriidsõja mitte ainult Poola, vaid kogu EL-i vastu.
Nüüd võib asi ruttu muutuda. Poola enda vasakliberaalid on kogu aeg avaldanud senisele PiS-i valitsusele survet, et migrandid lastaks riiki, et siis nende varjupaigataotlusi menetleda. See tähendab sisuliselt migrantide riiki lubamist ehk Valgevene hübriidsõjale alistumist – kui rändlejad on sees, siis tagasi saata neid enam ei saa ja Lukašenka ei lubakski, muidu poleks tema algatusel mõtet. Seega jäävad migrandid (sealhulgas moslemid) katoliiklikusse Poolasse, kuid tõenäoliselt tormavad edasi hoopis Saksamaale ja mujale Lääne-Euroopasse.
Eelmisel nädalal aga teatasid uudised, et Saksamaa taastab osaliselt piirikontrolli Tšehhi ja Poolaga – nimelt imbuvad paljud migrandid siiski Poola, Leedu ja Läti piirist läbi ning teine rändesuund on tekkinud läbi Slovakkia ja Tšehhi. Seega ei taha Saksamaagi enam migrante ja need peavad kas EL-i sisepiiridest läbi imbuma või jääma Poolasse, kus on siiski väga tugev vastuseis neile ka liberaalide valitsedes. Liberaalne Poola avab seega uue idast tuleva rändetee, võtab vastu Valgevene kaudu kolmandatest riikidest tulijad pluss ukraina põgenikud ning EL-i rändeleppe kohaselt ka Vahemere ületanud aafriklased.
Poolast võib saada seetõttu ka nõrk lüli NATO-s – kui alistutakse Valgevene hübriidsõjale, siis ollakse nõrk ka Venemaa suunal, ja kui Poola hakkab lähtuma Brüsseli kõhklev-kahtlevast Ukraina abistamise poliitikast, siis saab temast sama kõhklev ja kahtlev liikmesriik ka Ukraina suhtes. Sellest võidab ainult Venemaa – liberalismist nakatunud piiririik ei ole vastupanujõuline. Kui Eestis loodab valitsus liitlastele, siis Poola on üks neist, kellele loodetakse, kuid Rootsi moodi vikerkaarearmeest ei ole Wagnerile suurt vastast.
Vikerkaarearmeed on nõrgad seetõttu, et neid sunnitakse migrante nägema poliitkorrektselt õnnetute pagulastena, mitte diktaator Lukašenka poolt spetsiaalselt Lääne kahjustamiseks kohale toodud tööriistana. Kui neid ei takistata, siis ollakse ilmselt jõuetud ka kogu Vene-Valgevene invasiooni vastu. Vaevalt, et NATO saab olema õnnelik Rootsi armee üle, kes käib kohustuslikult LGBT miitingutel ning Rootsi naispolitseinikud põlvitasid BLM-i linnadepõletamise ajal mustade migrantide ees.
Seepeale jääb üle vaid öelda: õnnetud poolakad, kes ei suutnud marksistlikku katku kodumaast eemal hoida.
Uued Uudised