20.02.2023
Siim Kallas (paremal) on segatud mitmetesse Venemaaga seotud rahaskandaalidesse, mistõttu tema tütar Kaja Kallas (keskel) on peaministrina ilmselge julgeolekuoht.
Kui jälgida kodumaareeturite kohtukroonikaid ja avalikke juurdlusmaterjale, siis väga sagedased on juhtumid, kus äraandjatel on olnud mingid salapatud, mille jälile on vaenlane jõudnud, ja kuivõrd nende tegude paljastamine võib “patuste” kogu mugava elu (mis on sageli rajatud just patu viljadele) nulliks muuta, siis soostutakse olema reetur, peaasi, et materiaalne ja sotsiaalne status quo säiliks.
Reformierakonnal on pikkade aegade jooksul kogunenud aukartustäratav skandaalide pagas, mis on täielikult seotud suurte rahade kõrvalenohistamisega: Siim Kallase kümme miljonit, VEB Fond, Tallinna Sadama afäär, Skandinaavia pankade rahapesu Venemaalt läbi Eesti Läände, jne, jne. Ja alati on neis skandaalides reformierakondliku taustaga osalised.
Pole mõtet õigustuseks väita, et enamikke kahtlustatuid pole süüdi mõistetud: nende teod sündisid džunglikapitalismi aegadel ja neid ka uuriti samal ajal, võimulolnud tegelinskitel aga oli ka justiitssüsteemis “käpp sees”. Näiteks Siim Kallase 10 miljoni dollari loos on olemas nii õigeksmõistmise tühistamine kui ka asja edasikaebamise keeld. See mees on üldse rahaskandaalide “elav legend”, tema nimi kõlab praktiliselt igas neis.
Reformierakonna “raudvara” Siim Kallas ja Andrus Ansip on välja kasvanud nõukogude nomenklatuurist. Andrus Ansipi kohta kirjutab Jüri Toomepuu oma raamatus, et 1988. aasta algul oli Ansip Tartus üks nõukogude võimule truumaid kohalikke funktsionääre. Siim Kallas on oma positiivse kuvandi saanud Isemajandava Eesti programmist, kuid see nägi mäletatavasti ette NSV Liitu jäämist. Hilisem Kallase biograafia vabadusvõitleja staatust küll välja ei anna.
Kallas ja Ansip on tüüpilised näited sellest, kuidas nõukogude nomenklatuur sulandus taasiseseisvunud ja sotsialismist vabanenud riikide uuseliidi sekka. Kallas on ka musternäide sellest, kuidas tema juures jookseb skandaal skandaali otsa: VEB Fondi loomise algataja oli Eesti Pank eesotsas tolleaegse EP presidendi Siim Kallasega. Jaanuaris 2013 avaldas Eesti Pank VEB Fondiga seotud auditi tulemused, millest selgus, et Eesti Pangas oli 1995. aastal loodud valeandmetega dokument, millega anti Vene firmale TSL International 32,3 miljoni dollari ulatuses nõudeid Vnešekonombankile (Vikipeedia). Näib, nagu oleks Siim Kallase käsi igal pool mängus olnud.
VEB Fondi lugu on eriline veel ka selle poolest, et üks selle afääri torkijaid Hardo Aasmäe suri salapäraselt.
Omaette tippskandaal on Skandinaavia pankade rahapesu läbi oma Eesti filiaalide ajal, mil peaministriks oli Andrus Ansip ja rahandusministriks Jürgen Ligi. Isegi kui Reformierakond rahapesust midagi ei teeninud, on skandaalne juba selle protsessi mahamagamine – Jürgen Ligi ilmutas tollal harukordset ükskõiksust mistahes rahapesuga tegeleva allüksuse töö suhtes.
Kui aga jälgida seda võimsat vasturünnakut, mis leidis aset siis, kui rahandusministriks saanud Martin Helme alustas koostööd ameeriklastega, et toetada rahapesu uurimist ja saada osa võimalikest trahvidest, ning kiirus, millega see Kaja Kallase võimule saades lõpetati, säilib kahtlus, et rahapesust said ka tipporavad keelt kasta.
Kõigi nende skandaalide omapära on see, et nende otsad peituvad Venemaa avarustes. Praegune Putini režiimi võimas õõnestustöö Läänes näitab, et KGB järglasel FSB-l on tohutult võimalusi leida ka mistahes kompromiteerivat infot kelle kohta tahes. Kindlasti aga teab FSB, mis juhtus VEB Fondiga ja kuidas kulges rahapesu läbi Eesti – on lausa võimatu, et Vene luure neid sündmusi ei jälginud, et ta nende kohta infot ei kogunud ja et ta saadud teavet ei kasuta. Eks-KGB lihtsalt ei jätaks midagi sellist ära kasutamata.
Rahapesu algusaastatel (mil suhted Läänega polnud veel eriti teravad) andis Venemaa pool väidetavalt mitmel korral ka Eestile märku sellest, et midagi kahtlast toimub, kuid siinpool ei võetud seda kuulda. Võib seetõttu eeldada, et Venemaal on tohutult kompromiteerivat materjali Reformierakonna tegelaste tegemiste või tegematajätmiste kohta. Iseasi, kas nad on seda ka santažeerimiseks kasutanud.
Reformierakonnal on tohutult kaotada – neil on hetkel võimupositsioon, paljud nende poliitikud kuuluvad “eliiti”, ja kui see kõik kokku kukub, ootab paljusid ka vangla. Seetõttu on poliitoravad haavatavad ning sellega koos ka tohutu julgeolekuoht – seda enam, et praegune peaminister Kaja Kallas on Eesti ajaloo suurima supermahhinaatori Siim Kallase tütar.
Reformierakond on kahjustanud tugevasti Eesti kaitsevõimet, alates Jürgen Ligist, kes kaotas sõjaväeluure kuni peaminister Taavi Rõivaseni, kes keeldus 2015. aastal tsiviilkaitset rajamast, väites aasta pärast Krimmi annekteerimist ja Donbassi okupeerimise toimudes, et Eestit sõda ei ähvarda. Kui Kaja Kallas võimule pääses, tabasid esimesed kärped kohe kaitsesektorit. Nüüd on valitsus suure osa relvastusest Ukrainale kinkinud, hanked, mis Eesti kaitseväge tugevdaksid, ulatuvad aastaid tulevikku – Reformierakonna valitsus on Eesti sisuliselt kaitsetuks muutnud, ja see saab kasulik olla vaid Putinile.
See, et Kaja Kallas rahvusvahelistel foorumitel ja välismeedias tuliselt Ukrainat toetab, tundub kattevarjuna, sest reaalses elus on ta hoopis Eesti kaitsevõimekuse maha mänginud – tegu näib olevat vangerdusega, kus Ukraina abistamise sildi all luuakse hoopis Putinile võimalused NATO järeleproovimiseks Balti regioonis. Kaitseministeeriumi nõunik kontradmiral reservis Igor Schvede on öelnud: „Venemaa näeb iseseisvaid, demokraatlikke Balti riike ajaloolise veana ning NATO nõrga kohana ja võib proovida just siin NATOle kohta kätte näidata.” Kuigi Schvede on ise nüüd reformar, näitas ta saatuse apsuna just kätte koha, kus Kaja Kallas on loonud võimaluse Putinile.
Reformierakonna korrumpeerumises ei ole tegelikult midagi uut, see on omane kogu Ida-Euroopa võimuparteidele Moldovast Serbia ja Slovakkiast Bulgaariani – endine sotsialistlik nomenklatuur on oma järeltulijate ja õpilastega taashaaranud võimu ja jätkab riigi riisumist. See, kuidas Liina Kersna pääses vastutusest kuritegelikus testihankes ja tema tegude kohta käiv info salastati, aga ka Keit Pentus-Rosimannuse teod autorollotamisest kuni mahhinatsioonideni Kontrollikotta pääsemiseks, samuti Rosimannuste hooldekodudes valitseva ebainimliku olukorra info summutamine näitavad, et Eesti on võimupoliitika poolest samas augus, nagu Rumeenia või Kosovo. Ärgu Reformierakonnast keegi sõimaku Ida-Euroopat, sest võimuliialdustes on Kaja Kallase valitsus võrdne Moldova või Aserbaidžaaniga.
Ja muidugi saab sellises sogases vees kopsakaid kalu Putin, kelle konksu otsas ripub tõenäoliselt kogu Reformierakond kõigi karvade ja nahaga – kõik korruptantide teod on ilmselt FSB kartoteekides esikohal, sest nende abiga saab panna poliitoravad väga kõrgele hüppama.
Küsitavaks jääb ka see, miks käis Kremlis Putiniga kohtumas pidevalt Reformierakonda soosinud president Kersti Kaljulaid ja mis põhjusel külastas vahetult enne Venemaa agressiooni Ukrainas Moskvat Reformierakonna pornopiltnik Marko Mihkelson.
Lõpetuseks Jürgen Ligi enda “kaunid” sõnad Reformierakonna kodulehelt: Kremli mõjutustegevus saab toimida, sest ta on varjatud. Mees teab enda pealt, mida räägib.
Uued Uudised