Kui tahad kõikidele meeldida – hakka jäätisemüüjaks!

Võin julgelt öelda , et selle suve jooksul olen kohtunud tuhandete inimestega – väikeettevõtjana, oma armsas ja rõõmsas jäätiseautos, pakkudes omatehtud jäätist.

Hooaeg saab kohe läbi ja peaaegu kogu Eestimaa on risti-põiki läbi sõidetud. Tallinnas erinevatel üritustel on pidanud rääkima eri keeltes, peamiselt vene ja inglise keeles. See pole kellelegi miski uudis, pole mõtet enam isegi selle peale vihastada.

Ida-Virumaal, kust ma pärit olen, sai Vene ajal eesti keelega hakkama, täna enam ei saa. Vähemalt minu kogemus siitpoolt letti ütleb nii.

Steve Jobsi üks lemmiktsitaate oli “Kui tahad kõikidele meeldida – hakka jäätisemüüjaks!”. Noh, ei tea, kas ma peaks selle peale kuidagi reageerima aga lõppeval suvel olen tasuta jäätist jaganud väga-väga palju, ilma soovita kellelegi meeldida. Lihtsalt puhtast inimlikust kaastundest, sest näen palju vaesust ja kurbust ja sentide lugemist. Eriti palju on seda maapiirkondades, viimased kogemused mõned päevad tagasi siinsamas Lõuna-Eestis ja äsja Kolga-Jaanis.

Mõni laps ilmub leti ette ja ütleb otse, et nii väga tahaks jäätist aga raha pole. Tammub jalalt jalale ja vaatab kurva näoga. Ikka annad. Väike tuutu ja maailm jälle ilusam ja rõõmsam. Enamus vanemaid ostab lastele, ohkab ja ostab, sest laps ju tahab! Iseennast jätab ilma… Kuigi tahaks. Kes meist ei armastaks jäätist!

Jälle läheb mõte selle peale, et lastega peredel ongi täna päriselt raske, keskmine palk maapiirkondades ei ole sama, mida näitab Statistikaameti koduleht ja võimendab “luigemeedia”. Siis olen visanud ikka väikese kauba peale killu nalja – tasuta piruka, kohvi või tuutu näol, et natukenegi “oma ametit õigustada “ . Selline elu siin ääremaal suve lõpus on aastal 2025.

Silvia Takkel, väikeettevõtja Viljandist (EKRE)