03.01.2019
Migrandid ootavad Prantsusmaal üle La Manche`i pääsemist.
Kes oskab anda infot kasvõi ainsastki neutraalsest (hoidku jumal, et positiivsest) uudisest Brexiti kohta Eesti peavoolumeedias? Ärge otsige, neid lihtsalt pole!
Postimehest saab lugeda lugu pealkirjaga “Hirm Brexiti ees paneb migrandid eluga riskima”. Esmapilgul näib, et Brexit on üsna pea saabumas, ja migrandid pagevad ummisjalu Briti saartelt, sest varsti ei maandu seal enam lennukidki ja majandus kärssab nagu Walesi metallisulatusahjud muiste.
Aga ei, jutt on hoopiski vastupidine. “Hirm Ühendkuningriigi peatse Euroopa Liidust lahkumise ja immigratsioonireeglite karmistamise ees on andnud sadadele migrantidele hoogu, et eluga riskides veel viimasel hetkel Prantsusmaalt Suurbritanniasse pääseda,” kirjutab Postimees. Nagu näha, põgenetakse just Euroopa Liidust lahkuvale Inglismaale.
Jäädes anglosaksi kõnepruugi juurde võib öelda, et kogu see lugu on paras “bullshit” ehk siis eesti keeles libauudis. Tõsi on see, et migrandid üritavad üle La Manche`i väina Suurbritanniasse pääseda, sest Briti valitsus pole lubanud neid Eurotunnelisse lonkida ega loata praamidele ronida, nagu kogu piirid avanud Euroopa rändekriisi alguses tegi.
Pääsu saarele on migrandid otsinud juba 2015. aastast saati, kui nad vabalt läbi Euroopa tuhisesid ja La Manche`i kaldal merd kohates Calais`i “džunglisse” pidama jäid. Brexit hakkas reaalsuseks saama 2016. aastal, paadid hakkasid liikuma alles möödunud suvel – ilmselt seetõttu, et migrantidele sai selgeks, et senine võimaluste otsimine kaubaautodes, Eurotunnelis või laevadele hiilides pole jätkusuutlik.
Mis vahet on Calais`is passival migrandil sellest, kas Suurbritannia on Euroopa Liidus või pole? Kui nad polnud siiani sinna oodatud, siis mida muudab Brexiti järgne immigratsiooniseaduste karmistamine?
Tegelikult on asi lihtsam. Suurbritannia jääb võimsaks ja jõukaks ka Brexiti järel, ning ta ahvatleb migrante endiselt. See riik on paraku juba tugevasti islamiseerunud, migrantide kogukonnad on suured, poliitiline võim läheb üle islamimigrantidele (Londoni linnapea on Pakistanist pärit Sadiq Khan ja siseminister on samuti sealt pärit Sajid Javid), islamofoobia on riigis kuriteona käsitletav – muidugi tahavad migrandid tulevasse kalifaati pääseda, seda enam, et neil on seal palju sugulasi ees.
Kogu La Manche`i migrantidest paadipõgenike lugu lõpeb ilmselge Brexiti-vaenulikkusega: “Kriitikute sõnul on otsustava Brexiti parlamendihääletusega silmitsi seisvate konservatiividele migrandikriisist rääkida ja olukorda üle dramatiseerida kasulik. Üks peamisi lubadusi, mis pani rahva 2016. aasta suve rahvahääletusel Brexitit toetama, oli poliitikute lubadus võtta tagasi kontroll oma riigi piiride üle.”
“Üledramatiseerimisest” räägivad hästi kaks BNS-i uudist selle kohta, kuidas migrandid hõivasid või proovisid hõivata kalalaevu; kuidas Prantsuse piirivalve korjab merest põgenikepaate ja kuidas iraanlane suvel väinast üle ujuda püüdis. Migrandikriis Inglise kanalis on lihtsalt reaalsus ja brittidel polegi vaja tühje sõnu teha!
Maailmas on vähe protsesse, mis on üheselt ainult head või halvad ja Brexit pole samuti selline. Kuigi Euroopa Liidu riikide peavoolumeedia üritab jätta muljet, nagu jääks Euroopa Liidust lahkumise järel järele vaid tühi kõnnumaa üksikute ringihulkuvate keltidega, hakkab see maa nagunii orjastavast lahkumisleppest pääsedes mingil moel õitsema, teisiti pole see võimalik. Miski kaob, miski tekib juurde, aga Suurbritannia jääb, muidugi teistsugusena kui seni – aga kindlasti mitte kloaagina!
Mis aga puutub Postimehesse, siis tema tulistas küll endale jalga – väga tahetakse näidata, et Brexiti järel jääb sellel kohal Atlandisse suur pommiauk, aga samas oli vaja kajastada migrantide tungi üle tormise Inglise kanali vanasse heasse Albioni. Parimate libauudiste loomise tava järgi ühendati kaks vastukäivat asja üheks absurdiks – migrandid põgenevad Euroopa Liidust Suurbritanniasse, sest pärast Brexiti lähevad seal asjad nii hulluks, et sinna põrgusse pole enam võimalik pääseda!
Allikas: Postimees