01.07.2020
Kui maasikaid osta, siis eestimaise käega korjatuid.
Kui kisa tulemata jäävate ukrainlaste pärast taevani tõusis, ennustasid mitmed opositsioonipoliitikud ja meediaväljaanded, et Eesti maasika hind tõuseb eestlase jaoks kättesaamatutesse kõrgustesse, sest kasvatajatel pole piisavalt odavaid korjajaid ja saak jääb mädanema, kokku korjatud saagi omahind aga kahvatub odava Poola kraami ees.
“Tõlgin teile ekreliku poliitika tulemuse: ilma tööjõuta jäävad maasikad korjamata, Eesti maasika hind tõuseb, selle asemele ostetakse odavat Poola maasikat. Niipalju siis Eesti asja ajamisest,” kirjutas sots Lauri Läänemets mai keskpaiku sotsiaalmeedias.
15. juunil küsiti Viljandi turul Kuresaare-Peegi talu maasika eest 5.50. 1. juulil saab Võru Jaanimäe poe ees kohaliku talu maasikaid kastiga ostes 3.50 ja kilokaupa ostes 4 euroga kilo eest. Ostjaid ja maasikaid jagub ning kodumaine punapõseline ei jää mitte kellelegi kättesaamatuks hõrgutiseks, nagu opositsioonipoliitikud kord rääkisid. Kuigi ukrainlasi ei tulnudki.
Olukorda suuremal maasikaturul ma hetkel küll ei tea, kuid ilmselt pole mingit katastroofi sealgi. Üks aga on kindel – need, kes Läänemetsa kombel vahulsui ennustasid, et kallis kodumaine maasikas jääb paljudele kättesaamatuks, valetasid otse suhu. Nende jutt oli mõeldud hirmutamiseks, mis hakkab sündima siis, kui odavaid ukrainlasi ei tule, aga nagu ikka, valed osutusid lühijalgseteks.
Kui sotsi jutust veerand usud, oled ikkagi poolega petta saanud.
Jüri Kukk, maal puhkav toimetaja