Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kuidas on plastprügiuputus seotud Kolmanda maailma ja immigratsiooniga?

-
05.06.2018
Saabunud immigrandid ei oma mingitki ettekujutust sellest, kuidas Euroopa ühiskond toimib, seda ka prügi koristamisel.
© AFP/Scanpix

Viimased uudised väidavad, et plastprügi on Läänemeres suureks probleemiks. Ilmselt on see nii kogu maailmas, kuid Euroopa vähemalt tegeleb selle murega.

Euroopa Komisjon esitles eelnõu, mis keelaks EL-is ära ühekordselt kasutatavad plastiktooted. Uue direktiivi eesmärk on vähendada plastist tekkinud reostust maismaal ja ookeanides, sest ühekordselt kasutatavad plastist valmistatud esemed moodustavad ookeaniprügist 70%.

Tegelikult on probleem kahetine: arenenud maailm küll toodab plastikut, kuid reostajaks on peamiselt nn Kolmas maailm. Kes on käinud sealsetes maades, see mäletab tohutut reostust, sest enamikus arengumaades prügi ei koguta, vaid visatakse lihtsalt minema. Kes aga pole välismaal käinud, see võib vaadata kasvõi Teet Margna ja Kristjan Jõekalda saadet “Kaks kanget Indias”, seda just nende viibimisest India suurlinnas Mumbais – pilt on masendav!

Sama on paljude muude teemade, näiteks sündivuse piiramisega maailma rahvastiku kiire kasvu pidurdamiseks: kuigi massisünnitajad asuvad Aafrikas ja Aasias, alustatakse sellega ikkagi Euroopast ja Põhja-Ameerikast, kus marufeministlikud naised teatavad, et laste sünnitamine tapab keskkonda ja loobuvad naise funktsioonidest. Aafriklannad seda ei tee.

Euroopas on prügi kogumine, sorteerimine ja taaskasutamine enam-vähem paigas ja massiiimmigratsioon on taas suureks ohuks – need inimesed toovad kaasa massilagastamise olmeprügiga. Seda kajastas esmakordselt Katrin Lust oma Ungari-reportaažis 2015. aastal, mil võttegrupp jäädvustas, milline laga läbi Euroopa tormavatest põgenikest maha jäi.

Ühiskondades, kust immigrandid tulevad, pole enda järelt prügi koristamine kombeks ja vaevalt nad seda ka Euroopas õpivad. Esiteks loovad niinimetatud sallivuslased neile kõikelubatavuse õhkkonna, kus nad justkui ei pea seadustest kinni pidama, ja teiseks, täiskasvanud inimesi on raske võõrutada juba sisse juurdunud mentaliteedist. Ühiskonna eeskuju ei pääse võimule immigrante täis valgunud riikides, kus nad elavad oma getodes ja elavad seal juba oma kodumaal elatud elu, täpsemalt edasi lagastades. Euroopa immigrantide linnaosad on juba tuntud oma räpasuse poolest. Poliitkorrektne Euroopa, kus sisserändajale ei öelda ainsatki halba sõna, lubab neil lagastamist jätkata.

Euroopas on teisigi väärtusi, mille immigrandid kindlasti hävitavad. Näiteks on Eestis toimiv kodutute loomade varjupaikade süsteem, lemmikuid hoitakse, kuid moslemite tulek, kellele on koerad roojased loomad, võib kõik uppi keerata. Sama on kõigi taimtoitlaste, veganite ja loomakaitsjate saavutustega, kes loomade kaitsmise ja mittetapmise nimel on suutnud palju ära teha, kuid moslemite hala-toidud ja rituaalsed tapmised võivad kogu saavutatu uppi paisata.

USA presidenti Donald Trumpi süüdistatakse Pariisi kliimakokkuleppest taganemises, kuid selle taga on muu seas ka teadmine, et  hullem keskkonna saastamine toimub arengumaades, tõsi arenenud riikide toel. Euroopa Liit tegi plastiktoodete keelustamise kavaga hea alguse, kuid suurt mõju see ilmselt ei anna, seda tuleb laiendada Kolmandale maailmale ja takistada lagastava inimmassi imbumist Euroopasse. Igal juhul on iga loodusest eemal hoitud plastitükk juba saavutus omaette. Nagu ka Euroopast eemal hoitud võõras.