Kuidas rääkida õilsatest asjadest valetades? Kaks “eksperti”, Rebane ja Ellam, õpetavad

Viimaste päevade lugudes leiab päris mitme autori sulest toodetud odavaid poliittehnoloogilisi nõkse, täpsemini lihtsalt valesid.

Alustaks väidetavast kommunikatsioonieksperdist Raul Rebasest, kes kirjutab Eesti Ekspressis EKRE kohta väärtuskonflikti kontekstis: “Viina hinna langetamine ja muu hetketaktika ei päästa midagi, sest see konflikt on strateegiline ja pikaaegne.”

Miks võib siin öelda, et Raul Rebane valetab otse näkku? Sest EKRE alustas sõda piirikaubanduse vastu juba ammu, siis, kui Riigikogu valimised olid veel kaugel, ja eesmärk oli üks – Lätti minev raha tagasi tuua.

Rebase hinnangu järgi tehti otsus justkui madalate alkohindadega inimeste toetuse äraostmiseks eelarve avalikustamise käigus ja väärtuskonflikti summmutamiseks, tegelikult aga käis EKRE liidritel raha tagasitoomise jutt juba aasta jagu, hoiatuse juhtuva osas aga tegid nad ainsana juba siis, kui Reformierakond aktsiisid lakke ajas. Prioriteet on olnud raha tagasitoomine, mitte joomise soodustamine. Kogu teema on EKRE-l olnud majanduslik ja järjekindel, mitte hetkehuvist algatatud.

Ja kui rääkida üldse aktsiisirahadest alkoholismi kontekstis, siis kas on mõistlik võidelda selle vastu 100 miljonit naabritele kinkides? Pudeli kalliks ajamine on vaid üks võitlusviis joomarluse vastu, paremini aga mõjub see, kui inimestelt võtta vajadus ja põhjus juua. Praegu juuakse Lätist toodud viinaga edasi, raha aga läheb võõrsile.

Eriline on ka õpetaja Mari-Vivian Ellami lugu Postimehes, kus ta kirjutab: “EKRE tegutseb abortide arvu suurendamise nimel”. Jutu põhimõte on selles, et kui alkohol läheb odavamaks, hakkavad naised rohkem jooma ja kaitsmata seksima, ning abortide arv tõuseb lakke.

Lugupeetud õpetaja, kas te nii halvasti arvategi oma rahvast ja eriti naistest? Kas eesti naised ongi nii joomalembelised litsid, et abortide arvukus tõuseb alkoholiaktsiisi langetamisel kohe päevakorda? Kas te ise hakkate rohkem jooma ja meestega magama?

Kahtlemata võivad sellised juhtumid sageneda, kuid see ei saa olla massiline, et seda lausa abortide arvu kasvu kontekstis vaadelda.

See teemapüstitus on tehtud nii kaude kui võimalik, et saaks vaid veel ühe teemaga EKRE-le äsada. Samamoodi võib ju väita, et teaduse alarahastus tõstab abortide arvu, sest sotsiaalteadlased ei saa uurida abortide mõju naiste mõtlemisele ja käitumisele, ning kuna ülevaadet pole, siis ei saa ka probleemi vastu võidelda.

Siga leiab ikka pori. EKRE-vihkaja samuti.