Õudus läheneb – maikuu esimesel päeval tõuseb diislikütuse aktsiis ligi 7 protsenti, maagaasi aktsiis ligi 20 protsenti ning elektrienergia aktsiis 45 protsenti – pool otsa, mis nad ikka teha saavad. Kedagi ei üllata inimvaenuliku aktsiisilaamendamise laostav mõju majandusele, majapidamistele ja väikestele lastele, kelle vaimne tervis laostub ning tulevikuväljavaated lähenevad peagi nullile.
Ja ega siin midagi teha ei olegi, tuleb maksta, riigil on raha vähe, relvi tuleb hakata tegema ja ostma ja laenama, ega muidu kedagi ära tappa ei õnnestu. Reformierakonna ja E200 valijad ei saa kohe mitte kuidagi kedagi muud valida, sest aju ehitus ei võimalda. Nii on ja nii jääb mõneks ajaks. Varsti tõusevad aktsiisid jälle. Sõjaoht läheb kangemaks, nii nad räägivad.
Kuidagi tuleb aga probleem lahendada, kasvõi psühholoogiliselt, ei saa olla nii, et muudkui kannatad, kogu aeg on piinlikult häbi ja valus iga korruptantidele, idiootidele ja sõjarditest pervertidele makstud euro pärast. Midagi tuleb teha, sest lisaks eelmainitutele tõusevad veel mitmete teiste kütuste aktsiisid. Aktsiisitõus ei puuduta seekord bensiini, hea seegi.
Muinasajal, kui veel ei tuntud pilvekülvi ja kliimainseneerimise kunsti, olid põud ja paduvihm lahendamatuks probleemiks. Mitte midagi teha ei olnud võimalik, vili ikaldus, tuli nälg. Jube, interneti ka ei olnud veel. Ometi ei istutud käed rüpes: meeleheitel talupojad lugesid palveid, ohverdasid loomi, pahatihti ka lapsi, karglesid ja kisendasid ümber pühade kivide ja postide.
Mõeldi välja igasuguseid rohkem ja vähem kummalisi rituaale, meie ajani on säilinud veider mardi jooksmise komme. Võimalik, et kunagi ägas inimkond maksukoguja Mart Muinase hirmuvalitsuse all? Igal juhul üritati ennast maskeerida ja joostes põgeneda. Igaüks, kes leiab vaba nädala ja süveneb meie mardikombestikku, jõuab sarnasele järeldusele.
Aktsiisijooksmine tundub olevat väga hea mõte, esimesel mail, aktsiisipäeval (endine töörahva püha ja traditsiooniline nõiasabatite toimetamise aeg), on just see kõige sobivam ajastus. Sportlased võivad joosta aktsiisi staadionil, tagurpidi kasukas seljas, nende järel vaaruvad tõstjad, mitmesaja kilosed kommikotid õlal.
Jooksjad sümboliseerivad maksumaksjaid, tõstjad aga maksukogujaid. Aga ka lihtne inimene võib joosta aktsiisi, nii nagu nokk loodud. Maksumaksja ise jooksku püksata, tööriideid ei maksa ilmaasjata kulutada, kes teab, millal uued jõuab osta. Tugevamad ja tervemad kannavad tühja külmkapi tänavale ja jooksevad kisendades vastupidises suunas.
Kaugele kurnatud organism ikka jookseb? Kahe kvartali pärast lööb valu sisse, siis tõmbad ennast rentslis kägarasse ja rapsid jalgadega. Möödaminejatel on kohustus lausuda: “Tema aktsiis on joostud. Ei ole ka meil pääsemist. Au Kallatsele kõrges ja Miihalile põrgusügavuses.” Osavamad võivad eurolipult tuttavat viisnurka ette lüüa või selle paberossi tuhaga laubale joonistada.
Kui praegu on diislikütuse aktsiis 0,399 eurot liitri kohta, siis alates 1. maist on see 0,428 eurot liitri kohta. Maagaasi aktsiis tõuseb 1. maist ligikaudu 18 protsenti. Üle 20 protsendi suureneb ka vedelgaasi aktsiis. 1. maist suureneb ka elektrienergia aktsiis 45 protsenti. Kui praegu on elektrienergia aktsiismäär 1,45 eurot ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta, siis edaspidi on see 2,1 eurot – sellepärast me aktsiisi jooksemegi ja kohe hakkab kergem.
Lisaks tõusevad mai algusest veel kerge kütteõli, raske kütteõli ja põlevkivikütteõli aktsiisid, seda nuhtlust tähistame kükkide ja kätekõverdustega.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 22.04.2025