11.10.2022
“Näe, Ursula, selle kaevanduse asemele teeme tuuliku ja päikesepatarei ning elektrit jätkub isegi Saksamaa jaoks.”
Eestis on juba kombeks see, et kui tahetakse ellu viia mingit põhjalikku muudatust, mis rahvale ei pruugi meeldida, kirjeldatakse selle võimalikku tulemust kui sammu põrgust otse paradiisi.
Euroopa Komisjon kinnitas niinimetatud õiglase ülemineku territoriaalse kava, mille alusel saab Eesti Euroopa Liidu eelarvest 354 miljonit eurot põlevkivi kasutamise lõpetamiseks Ida-Virumaa energiatootmises. Kava kohaselt antakse ümberõpet umbes 11 000 Ida-Virumaal peamiselt põlevkivitööstuses tegutsevale töötajale ja pakutakse neile võimalusi minna tööle uutesse, keskkonnasäästlikult tegutsevatesse ettevõtetesse.
Kõlab hästi. Samas on Eestis küllaltki palju kogemusega sellega, kuidas mingi ebameeldiva tootmisüksuse loomise või selle kaotamisega koos lubatakse uusi tasuvaid töökohti, kuid hiljem selgub, et ega need Eesti keskmisest suur erine. Samas peaks Eesti arengult olema tasemel, kus lihtsalt töökoht enam ei rahulda, vaid see peab olema nii tasuv kui ka meeltmööda.
Ida-Virumaal need asjad nii lihtsalt ei käi. Seal on kaevuritel ja energeetikutel suur ja tugev ajalooline baas, kusjuures tegu on suuresti venelastega, kellele traditsioonid loevad rohkem. See ei käi nii, et kaevur Ivan ja energeetik Nikolai kolivad nüüd büroohoonesse ja hakkavad arvuteid remontima. Mitte et nad seda ei tahaks, vaid 11 000 inimese ümberorienteerumine ei käi nii valutult, nagu eurobürokraadid usuvad.
Ida-Virumaa pole logistilistelt hea koht, et sinna uusettevõtlust luua, eriti kui Vene suund suletuks jääb. Eriti küsitav on see, mida tähendavad “keskkonnasäästlikud ettevõtted” – kui need on firmad, kus ei lähtuta mitte turumajanduslikest põhimõtetest, vaid kliimahüsteerilisest ideoloogiast, siis kõrbevad need ettevõtted, kuhu kaevurid ja energeetikud suunatakse, üsna ruttu põhja, ja riik saab endale hunniku sotsiaalselt rahulolematuid venekeelseid töötuid.
Võib arvata, et ega Ursula von der Leyen ja Kaja Kallas Ida-Virumaal eriti säravat vastuvõttu ei leidnud. Sealsed venekeelsed ei saa siiani aru, kuidas saab elekter nii kallis olla, kui meil on ometigi oma energeetika, ja miks on vaja seda odavat allikat sulgeda.
Uued Uudised