16.05.2019
Otse metsast eurosaadikuks – Indrek Tarand.
Mida rohkem rahvuskonservatiivsus Eesti ühiskonnas kinnistub, seda hullemini paljastub tema vastaste labane olemus, ja kui siiani räägiti “räigest” EKRE-st, siis nüüd kannavad seda lippu liberaalse leeri “tipud”.
Kogu oma “räigusest” hoolimata pole EKRE poliitikud kunagi laskunud lameda kõnepruugini – nad ütlevad teravalt, aga mitte ropult ja mõnitavalt, nagu vastasleer nüüd oma nägu paljastades väljenduma on asunud. Allpool read EKRE-vaenajate sõnakasutusest:
Peeter Oja: “Eesti valitsus on nagu Seewaldi palat. /…/ “Suvaline vend saab põllumajandusministriks. Kuskilt tuli mingisugune vend ja nüüd on. Enne on kirjutanud täiesti haiget juttu oma portaalis, sotsiaalmeedias ja no selline inimene juhib.”
Indrek Tarand: “Merde!” raksatas Le Pen ning EKRE täitis, küür seljas, Euroopast tulnud käsu.
“Mõelda vaid, tema ise tuleb meite kodutanumale! „Kas teadsite, et Marine on nii pikk?” „Ohhoo, ta suitsetab!” (/…/ Muidugi, seljakesed olid neil küürus juba enne. Midagi (kaabude all peituv mõtlemiseks mõeldud organ oli neile signaliseerinud) on mäda. /…/ Parimal juhul saab wunderkind Jaak Madison loodavas fraktsioonis Marine’i Koffer-kuli austava ameti…”
Margus Tsahkna: “End rahvuslike huvide eest seisvateks parteideks nimetavad EKRE ja Isamaa on kahepeale tekitanud keset tänavat fekaali ja varjamiseks katnud selle sinumustvalgega, kuid hais läheb järjest tugevamaks ning levib järjest kaugemale. Seda ei ole enam võimalik varjata.”
Jevgeni Ossinovski: “Jüri sahmib hommikust õhtuni nagu riisiluud EKRE meeste järel. Õhtuks saab tuba puhtaks, aga järgmisel hommikul on uued rõvedusehunnikud nurkades.”
Kui teised asjaosalised on labaseks muutunud vihakõne käigus, siis Indrek Tarandi üllitis Delfis näitab, et see küll ei mahu enam vähimalgi määral viisaka suhtluse raamidesse ja eurosaadikust on saanud eurovoorimees.