24.03.2023
Kellakeeramine on ebavajalik, rütmi häiriv ja tüütu.
Kuigi paljud teadlased, arstid ja uneuurijad ei pea kellakeeramist otstarbekaks ja mõned loevad seda lausa tervisele kahjulikuks, pole Euroopa Liit ühisele otsusele jõudnud see jama lõpetada ning kellakeeramine kaks korda aastas käib visalt edasi. Nõnda läheme pühapäeval taas üle suveajale.
Suveajale üleminekut hakati rakendama I maailmasõja ajal selleks, et vähendada energiakulutusi. Kuid vaidlus selle üle, kas suveajale üleminek tegelikult ka säästab energiat, kestab siiani. Kindel on, et meie tervist mõjutab kellakeeramine küll.
Näiteks Soome uneuurija Markku Parkineni tehtud uuringust selgub, et kevadine ajahüpe mõjub negatiivselt inimeste sooritusvõimele, tervisele ja tähelepanule liikluses. Samuti mõjutab kellakeeramine und ja vaimset tervist. Näiteks mõjub suveajale üleminek eriti segadust külvavalt laste unele: nende sisemine kell ei saa valges aru, et on aeg magama minna.
Uneteadlased ja unemeditsiinieksperdid on üldiselt seisukohal, et kellakeeramine meile head ei tee. Nende soovitus on peatada regulaarne suve- ja talveajale ümberlülitumine ning väljuda sellest tsüklist võimalikult vööndiajalähedaselt ehk siis loobuda jäädavalt üleminekust talveajalt suveajale.
Ka meie iganädalases küsitlsues peab enamik vastajaid kellakeeramist mõttetuks – tervelt 85 protsenti vastanutest leiab, et see tuleb lõpetada, 8 protsenti vastas, et see teema neid ei häiri ning 7 protsenti vastanutest leidis, et mõjub suisa hästi.