13.03.2024
Võib-olla uinutasid president Macroni mesijutud Eesti peaministri nii ära, et ta ei saanud arugi, millest Euroopa liidrid üldse rääkisid.
Kolmapäevases infotunnis tuli kõneks peaminister Kaja Kallase üks vale, mille puhul EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme tõi välja, et teiste riigi- ja valitsusjuhtide väljaütlemised, mida saab meediast lugeda, ei toeta Kaja Kallase vassimisi.
Martin Helme: “Ma loen ette mõned avalikkusele kättesaadavad meediatsitaadid Eesti või rahvusvahelisest meediast. 27. veebruaril ütlesite Postimehele: “Päris vägede viimise asja ei olnud, see ei olnud ükski ettepanek. Võib-olla on tõlkes läinud kaduma. See ei ole praegu teema.” Jutt on vägede viimisest Ukrainasse.
Samas Poola president Andrzej Duda sõnul oli Pariisi kohtumisel kõige tulisem arutelu selle üle, kas tuua Ukrainasse vägesid ja selles küsimuses ei jõutud kokkuleppele. Slovakkia peaminister Robert Fico ütles pressikonverentsil, et juba enne Pariisi kohtumist ilmnesid dokumendid, kus mitmed NATO ja Euroopa Liidu riigid kavatsesid kaaluda kahepoolsete kokkulepete raames maavägede saatmist Ukrainasse.
Leedu presidendi nõunik Kęstutis Budrys ütles Leedu rahvusringhäälingule, et Vilnius kaalub võimalust saata vägesid Ukrainasse ja me räägime sellest võimalusest ja teeme seda üsna avalikult, kõik on laual. Itaalia välisminister Antonio Tajani ütles, et Lääne vägede võimalik saatmine Ukrainasse on Macroni idee, kuid kui me räägime vägede saatmisest, peame olema väga ettevaatlikud, sest me ei tohi panna inimesi arvama, et oleme Venemaaga sõjas.
Saksa kantsler Olaf Scholtz ka kinnitas, et see asi oli arutelul Pariisis ja ütles: “Üks asi on väga selge: Euroopa riikide või NATO maavägesid ei tule.” Prantsuse president Macron ise ütles kohtumise järel, et Lääne vägede saatmine Ukrainasse ei ole tulevikus välistatud, ja lisas Macron, et vägede saatmise võimalus oli kohtumisel arutelu all väga vabas ja selges vormis ning mitmed Pariisi sõitnud riigijuhid olid sellele mõttele põhimõtteliselt avatud.
Kõik need teised riigijuhid väidavad täpselt risti vastupidist sellele, mis teie ütlesite. Mul nagu heatahtlik tõlgendus on see, et te viibisite mingil erineval koosolekul või et te lihtsalt ei saa aru, mida teised räägivad. Aga tegelikult me oleme tagasi juurprobleemi juures, mul on lihtne küsimus: miks te jälle Eesti avalikkusele valetasite?”
Kaja Kallas ei pidanud teiste riikide meedias avaldatud seisukohti millkski, vaid kaitses oma sõnu: “Ei ole valetanud. Jällegi, lugege neid seisukohti inglise keeles. Ka mina olen öelnud, et maavägede saatmist … Ise te ütlete. Maavägede saatmisest juttu ei olnud ja ükski otsus Pariisis ei puudutanud vägede viimist Ukrainasse. See ei ole praegu teema. /…/ Aga maavägede saatmist ei olnud. Inglise keeles oli juttu troops, soldiers, aga ei olnud maavägedest juttu. Mis konkreetselt sellel koosolekul räägiti, ma tean väga hästi, sest et mina seal koosolekul olin, erinevalt teist. Ma loen ka ajakirjandust erinevates keeltes ja ma tean väga hästi, millest oli jutt.”
Martin Helme kommenteeris: “Siin on nüüd tohutu pundar teemasid. Esiteks, ma lugesin ette terve hulga tsitaate teistelt riigijuhtidelt, kes seal koosolekul olid, ja need on teie jutuga vastuolus. Teie jutt, selged sõnad: “Ei olnud ettepanekud”, “On tõlkes kaduma läinud”, “Ei ole teema” – no on teema. Teised ütlevad, et tuline teema oli. Olid ettepanekud. Selles kontekstis, kui teie tulete ütlema, et ei olnud teema, siis te ju valetate meile kõigile.
Nüüd teine asi: ei ole mingit vahet, kas me räägime maavägedest või tagalavägedest või pioneeridest. Me räägime sõduritest, kes ükskõik millise teise riigi lipu all nad seal tegutsevad. Ja nüüd on probleem järgmine: see on põhimõtteliselt sõttaminek Venemaaga. Üks asi on, et me toetame Ukrainat kas rahaliselt või moraalselt, diplomaatiliselt või ka laskemoonaga. See on üks asi. Aga minna sõtta Venemaaga on juba midagi täiesti teisest kategooriast. Nüüd tuleks küll öelda – mitte mina ei oota, mind ei huvita, mis sõnum läheb siit Venemaale, mina tahan, et sõnum Eesti rahvale oleks väga selge –, et see on välistatud. Et teie valitsus ei tegele sellega, et me läheme ise sõtta Venemaa vastu mõnel teise riigi territooriumil või mõne teise riigi sõjaga koos, aga et me läheme ise sõtta Venemaaga. See on hullumeelsus! See on Eesti hävingu teele panemine. Seda välistust ma tahaks teilt selge sõnaga kuulata, et meie ei aruta, ei plaani, välistame võimaluse, et me läheme omaenda sõduritega sõtta Venemaa vastu, vaid me keskendume sellele, et me kaitseme ennast ja hoiame oma sõdurid Eestis, varustame neid nii hästi, kui vähegi võimalik on. See on teie kohustus Eesti riigi ja rahva ees, mitte siin arutada seda, kuidas me ei välista midagi, mida Ukrainas teha. Ikka selle peaks välistama, et me ise alustame sõda Venemaaga. Palun öelge selge sõnaga see välja.”
Kaja Kallas ei öelnud otse välja, et tema Eesti kaitseväelaste Ukrainasse saatmise välistab, vaid hakkas talle omaselt vassima: “Mitte kunagi ei olnud juttu maavägede saatmisest. Mitte keegi ei rääkinud maavägede saatmisest. Inglise keeles on ground troops maaväed, aga troops on the ground või soldiers on the ground on sõdurid seal riigis. /…/ Kas ma saan öelda või anda lubadusi, et kui olud muutuvad, siis me peame tegema teisi käike? Ei saa, aga igasuguste maavägede kasutamiseks peab olema Riigikogu mandaat. Ja mina ei saa üksi selliseid asju otsustada, vaid teie saate siin arutada seda kõike.”
Seda, kas Kaja Kallasel kaitseväelaste Ukrainasse saatmine endal meeles mõlgub, ei saanudki teada, ka mitte hilisema Varro Vooglaiu küsimusele antud vastusest. Kui olekski, siis nendelt huultelt loetav tavaliselt valetab ning Kaja Kallas pole ammu enam inimene, kelle juttu uskuda tasuks. Pigem sai selgeks, et peaminister ja valitsus on valmis kaitseväelasi Ukraina sõtta viima, sest ta viitas Riigikogu mandaadi vajalikkusele, kui see otsus siiski tehakse.
Allikas: Riigikogu stenogrammid