Kolmapäeval võeti Riigikogus vastu karusloomafarme keelustav seadus, mis ühtedele võib tunduda võiduna, teised aga kasutaksid mõistet Pyrrhose võit.
Nimelt on poliitikas sageli nii, et üks ilus asi võib kõige hea kõrval sisaldada “kala”, millega asutakse täitma hoopis teistsuguseid eesmärke. Üks sobiv näide on nn Istanbuli konventsioon, mis on üldsõnaliselt suunatud naistevastase vägivalla tõkestamisele, kuid on tänaseks täis homoagendat ja massimigratsiooni soodustavaid sätteid, kuid kõige hullem on see, et vägivalla aluseks peetakse seal juba traditsioonilist peret.
Midagi sarnast on ka eelnimetatud karusloomi kaitsva seadusega. Üks suur asi on saavutatud – kas “Loomus” ja “Nähtamatud loomad” lõpetavad nüüd tegevuse? Ei, nad hakkavad vaatama “piinatavate” kodulindude, “haiget saavate” sigade ja tühjakslüpstavate lehmade poole ning jõuavad kindlasti ka selleni, et künniadraga ei tohi vihmaussi poolitada. Sisuliselt saavad nad innustust tõmmata vesi peale kogu põllumajandusele.
Riigikogus peetud kõnedest selgus, et karusloomakasvatus on Eestis sisuliselt lõpetatud, aga seadus suruti ikka läbi. Ennustagem nüüd, kelle kaitseks tulevad poliitaktivistid järgmisena Toompeale?