20.08.2024
Kas me 1991. aastal unistasime sellest? Homod Praha tänavatel, vaid loetud päevad tagasi olid sellised ka Tartus väljas.
Kui 2024. aastal 20. augustil küsida, et mis on meie taasiseseisvusaja suurim saavutus, siis ainsana võiks öelda, et päris okupante kohal pole ja midagi on iseseisvusest säilinud, aga muidu oleme Laulva Revolutsiooni ideaalid hõbeseekel-eurode eest maha müünud.
Meenutame 1987.-1991. aastatel peetud võitluste ideaale ja vaadakem tulemusi.
1987. aastal algas üldrahvalik liikumine fosforiidikaevandamise vastu ja peamiselt Toolse kanti kavandatud kaevandused jäid olemata.
Täna: “Fosforiidi kaevandamise plaanid võivad vallandada uue fosforiidisõja”. (ERR, 25.02.2024); “Taasalustatud fosforiidiuuringud võivad viia suure avamaakaevanduseni Toolse piirkonnas”. (Virumaa Teataja, 08.02.2024). Mida ei teinud okupatsioonivõim, seda teevad eestlased ise ja ka siis mitte päris enda, vaid tobeda rohepöörde pärast, sest sealt loodetakse leida ka akudele vajalikku liitiumi.
Laulva Revolutsiooni ajal nõudsime otsustamisõiguse toomise Moskvast Tallinnasse ehk et me “ei peaks supiretsepti Moskvas kinnitamas käima”.
Täna: võim on Eestist Brüsselisse delegeeritud ja EL annab meile käske, kuidas maju soojustada, kuidas suid “vihakõneseadustega” sulgeda, kuidas me oma odava põlevkivienergiaga peame lõpetama jne. Eesti teeb otsuseid võõraste heaks ja ehitab võõrastele (Rail Baltic, tuulepargid jne).
Me nõudsime, et “peatataks Lasnamäe”, et lõpetataks venekeelse võõrtööjõu sissevedu ja venestamine, et eesti keel oleks austatud positsioonil riigikeelena, et eestlaste osatähtsus tõuseks ning eesti keelt, kultuuri, peret ja lapsi kaitstaks.
Täna: Reformierakond algatas võimule tulles välismaalaste seaduse lahjendamise, et NLKP eeskujul vedada siia venekeelset odavtööjõudu ning massimigratsioon kogub sotside ja Eesti 200 toel aina jõudu. Ettevõtjad nõuavad üha rohkem võõrtöölisi. Eesti ja eriti Tallinn on venestunud, vene ja inglise keel tungivad peale, eesti keel taandub nagu ka eestlaste osatähtsus väheneb. Kõike eestlaslikku ja rahvuslikku alandatakse riigi tasemel. Eesti pere ei ole enam au sees, sündimus langeb kolinal, valitsus korjab peredelt ja lastelt raha ära. “Maa tuleb täita lastega, maa omaenda lastega” on saanud kibedaks paroodiaks.
Me tahtsime eestlaslikku traditsioonilist ühiskonda, sellist, mis on erinevate võimude kiuste püsinud sajandeid.
Täna: traditsioonilist peremudelit lõhutakse, mehe ja naise liitu pilastatakse, esiplaanile on tõstetud “seksuaalsed vähemused”, sooideoloogia ja soomuutmine, igasuguseid traditsioonilisi identiteete purustatakse, religiooni nõrgestatakse ja sunnitakse alluma “uusväärtustele” jne.
ENSV ajal olid meil Karl Vaino ja Elsa Gretškina, nüüd on Jevgeni Ossinovski ja Kristina Kallas…
Seda nimekirja võiks väga pikalt jätkata, kuid eks Eesti Vabariigi hauakaevajad teavad ka ise, mida nad teevad. Aga kujutagem ette Laulvat Revolutsiooni, mis oleks kulgenud järgmiste loosungite all (sest praegune tulemus on just selline, nagu me oleks tollal neid asju nõudnud).
Kõik võim Brüsselisse! Euroopa ühtsus on ülimuslikum kui Eesti suveräänsus!
Võõrtööjõud on Eesti arengu alus, nõuame töötajaid vennalikest liiduvabariikidest!
Elagu rahvaste sõprus, kõik maailma kannatajad on Eestisse oodatud!
Eesti keel on meie sõpradele raske, andkem neile võimalus rääkida rahvaste sõpruse keeles!
Eestimaa tuleb täita lastega, Aafrika, Aasia ja Ameerika lastega! Eestlane olgu tõmmu ja islamiusku!
Traditsiooniline pere pole ainus, aidakem armastada ka homodel ja teistel seksuaalvähemustel! Samasoolised suhted igasse kodusse!
Aidakem eesti inimestel sugu muuta, kui nad ennast praeguses kehas halvasti tunnevad. Soomuutmine normiks!
Eesti naised, ärge sünnitage, vaid tehke karjääri, te pole ju jalgadega sünnitusmasinad! Abort igapäevaseks!
Pere ja lapsed ei vaja toetamist, sest nad tekitavad pigem muresid. Eesti rahvas peab lahkuma ajalooareenilt, et teha ruumi vendadele Aafrikast ja Araabiast! Jne…
Sellised loosungid sobivad väga hästi tänasesse Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 valitsetavasse pseudoliberaalsesse ühiskonda, kuid tollal oleks nende peale öeldud raudne EI. Või siis nenditud naljaga pooleks, et kuulge, pole sel Nõukogude Liidul nii häda midagi, et me just sellisesse tulevikku peaksime pürgima. Aga täna on see tulevik olevikuks saanud.
Eestlaste Laulev Revolutsioon ebaõnnestus – lahkusime kommunistliku paduvihma alt pseudoliberalistliku räästa alla. Tõelised Eesti väärtused ja suveräänsuse suutis hüpoteetiline Siim hüpoteetiliseks kümneks miljoniks dollariks muuta ja VEB Fondi paigutada, mis samuti kadus. Nii me elamegi oma 33. taasiseseisvuspäeval segases ja hullus maailmas ning mõtleme Jeesus Kristusele, kes just selles vanuses risti löödi…
Uued Uudised