09.05.2020
Kiirabiauto
Kõik on viimasel paaril päeval näinud peavoolumeediast uudiseid selle kohta, kuidas Kuressaare haigla personal teeb etteheiteid ravijuht Edward laanele või kuidas andmekaitse inspektsioon algatas Kuressaare haigla suhtes menetluse, et selgitada, kas Edward Laane on alusetult oma alluvate terviseandmeid vaadanud. Ja ikka samas vaimus edasi.
Aga kas keegi teab, et Kuresaare kiirabi personal saatis haigla nõukogule toetuskirja Laane kaitseks ja kas keegi on näinud tüli vahendamise algfaasis, et sõna oleks antud Edward Laanele endale (peale Õhtulehe)?
Uued Uudised avaldab siinkohal tasakaaluks nii Kuresaare kiirabitöötajate kirja kui ka Edward laane selgitused, mida leiab ka Kuressaare haigla Facebooki lehelt.
Kuressaare kiirabi töötajate pöördumine Kuressaare Haigla nõukogule:
„Kriisiaeg on külvanud väga palju segadust, põhjendamatut vaenu, arusaamatusi omavahelistes läbisaamistes ja töösuhetes. On esitatud alusetuid süüdistusi osade haigla töötajate poolt juhtkonna suunas. Nagu kogu Eestis nii ka Kuressaare haiglas tekkis kriis ootamatult, tuli uue olukorraga väga kiiresti hakkama saada. Kriis on selline olukord, kus iga töötaja peab andma endast parima. See ei ole hetk, millal hakatakse otsima süüdlasi ja ütlema inetusi. Kõik peavad olema õnnelikud, et kriisi kõrgpunkt sai edukalt läbitud ja kasutades dr. Popovi sõnu „oleme uueks laineks paremini ette valmistatud.”
Kriisi alguses oli EMO juhataja dr.Laidna lapse haiguse tõttu hoolduslehel. Kiirabi sattus esimesena eesliinile, iga päev tõi kaasa uusi olukordi, mis vajasid lahendamist. Töö organiseerimisel, lahenduste leidmisel olid kiirabi töötajatele hindamatuks abiks hr. Kõlli ja dr. Laane. Nende toetust oli tunda 24/7. Korraga oli neljal kiirabi brigaadil väga intensiivne töökoormus. Väljasõitude vahel puhketuppa jõudes kohtasime juhtkonda sageli meid seal juba ootamas, ka hilistel õhtutundidel. Stendil oli kirjas mõlema telefoni numbrid, kuhu oli lubatud vajadusel ka öösel helistada.
Üle kogu Eesti oli kriisiajal mure varustusega, nii sai ka meie juhtkonda kuulda muretsemas, et kuidas toime tulla. Ometi ei saanud kordagi kaitsevarustus otsa. Järelikult oli juhtkond ka selle teemaga hästi toime tulnud. Juhiseid varustuse kasutamiseks ja teisi korraldusi sai vaadata selleks koostatud COVID – 19 kaustast, haigla personali kodulehelt ja kiirabi FB lehelt. Ka edastati infot valvete vahetuste ajal. Samuti saadi jooksvalt suulisi korraldusi.
Rõõmustavaks uudiseks oli info Kaitseväe välihaigla saabumisest. Saime teavet koostööks, vajalikud telefoni numbrid ja kontaktid. Ka välihaiglale oli see esmakordne kogemus töötada elulises situatsioonis, aga vaatamata sellele koostöö laabus. Küsimuste tekkimisel sai need juhtkonna abiga operatiivselt lahendatud. Vajadusel sai enne kiirabi kutsele minekut Välihaigla valvearstiga konsulteeritud kutse iseloomust ja nõu edasiseks reageerimiseks. Meie hinnangul oli koostöö välihaiglaga hea ja mõlemale poolele arendavaks.
Iga kriisiga kaasneb paratamatult töökoormuse suurenemine. Kiirabi töö jätkus graafiku järgselt, aga lisandusid lisabrigaadi valved. Töökoormuse tõusu üle ei nurisetud, vaid saadi aru olukorra tõsidusest ja vajadusest anda enda panus. Kiirabi personali hulgas oli haigestumus väga väike ja nendegi haigestunute nakatumine toimus väljaspool kiirabi tööd. Meie personali terve püsimine on kindlasti seotud õige kaitsevarustuse ja selle kasutamisega. Positiivselt mõjus juhtkonna teade personali kodulehel COVID – 19 patsientidega kokkupuutuva personali töö väärilisest tasustamisest.
Oleme väga tänulikud hr.Kõllile ja dr.Laanele kriisiaegse koostöö eest. Tundsime ja tunneme ka praegu ennast ühtse meeskonnana, et vaid üheskoos tegutsedes saame aidata inimesi ja osutada tervishoiu teenust. Isiklikud negatiivsed arvamused ei tohiks halvendada Kuressaare Haigla poolt pakutavate teenuste kvaliteeti.“
Doktor Edward Laane sissekanne vastuseks etteheidetele:
„Kuressaare Haigla töötajatel on alati õigus väljendada oma muresid ja mõtteid ning kasutan siinkohal võimalust neile vastata.
Kõik arstid, kes pöördusid minu kui ravijuhi poole oma muredega, said nendele muredele ka lahenduse. Pöördujaid oli üksikuid. Igal hommikul oli samuti võimalik oma muredest teada anda, nagu ka tegelikult kogu päeva jooksul. Paraku jätsid paljud selle võimaluse kasutamata.
Tulles pöördumise juurde, peatun tähtsamatel punktidel.
Infovahetus käis kogu aeg jooksvalt, aga kuna olukord muutus väga kiiresti, ei pruukinud kõik arstid olla viimaste uudistega kursis. Näiteks olid paljud neist kas Soomes või kodudes. Kui aga tõesti juhtus, et info kõigi töötajateni piisavalt kiirelt ei jõudnud ning see tekitas raskendatud olukorda, tuleb siiralt vabandada, mida ka siinkohal teen.
Mis puudutab arstide sõnumit, et ravijuht esitab valeväiteid seoses haigla ettevalmistusega kriisiks, siis 29. jaanuaril tõepoolest kutsusime üles mitte üles külvama paanikat.
Samal ajal aga võtsin ravijuhina arvesse koosolekul saadud infot ja palveid ning apteegist sai kaitsevarustust juurde tellitud. Paanika ja ennetus ei ole üks ja sama. Samuti toodi pöördumises välja väide seoses väheste tööpäevadega. Nädala sees on minu tööpäevad alanud kell 8.00, nädalavahetusel kl 9-10.00 ja kestnud hiliste õhtu- ja öötundideni. Olen ravijuhina olnud alates kriisi algusest ehk 12. märtsist tööl iga päev.
Tõde on see, et igal hilisõhtul, kui raviarstid olid juba kodudes, vestlesin COVID-1 ja COVID-2 osakonna õdedega läbi lüüsi, minemata musta tsooni, küsides, kuidas on patsientide seisund, et kas nende seisund on raske, kas nad saavad hapnikku ja kuidas on seisund päeva jooksul muutunud. Samuti ka seda, mis on patsientide ravi ja kuidas õed ise end tunnevad. Visiitide eesmärk oli motiveerida ja toetada õdesid.
Viimane vestlus õdedega toimus 6. mai hilisõhtul. Ravikorraldusi COVID osakondade meditsiiniõdedele mina andnud ei ole, vaid palunud kutsuda valvearsti. Samuti toon välja, et COVID tsoonidesse sisenedes kandsin alati kaitseriietust.
Tõepoolest, tõin patsientidele ravimi Plaquenil apteegist osakondadesse, sest kriisi alguses oli seda kiiresti vaja. Ravimiametiga suheldes soovitati hoida Plaquenil range kontrolli all.
Töötajate COVID proovide kontrollimine tulenes töötajate endi nõudmistest, sest korduvalt nõuti hommikustel koosolekutel häälekalt, et kes on COVID positiivsed töötajad.
Kuna oli periood, kus tekkis vastuste edastamise tõrge meie infosüsteemi, ja tuginedes arstide nõudmistele, otsustas haigla juhatus läbi viia auditi COVID proovide vastuste osas, mis kahjuks nõudis teatud juhtudel ka digilukku minemist. Me peame arvestama siin kriisi olukorda, kus oli vaja teada, kas proovi andnud töötaja võib haiglas edasi töötada. Siin peeti esmaseks huviks nii töötajate endi kui patsientide kaitset.
Tuleb tunnistada, et kõik meie haigla arstid ei ole sotsiaalmeediaga harjunud ja kostsid hääled selle lõpetamisest. Ravijuht peab mõtlema aga laiemalt, ka kogukonna peale, mistõttu jätkus informatsiooni levitamine kogukonnale uue viiruse tundmaõppimiseks ja haigla elu tutvustamiseks koroonakriisi ajal.
Mõistan, et koroonakriis on rängalt mõjunud paljudele, ka meie haigla arstidele. Samas on üllatav näha allkirju arstidelt, kes olid kogu kriisi ajal kas Eestist eemal, kodus, või töötasid lühikest aega haiglas või siis COVID negatiivsete patsientidega.
Kõikidel hommikustel koosolekutel ja ka suurematel koosolekutel pöördumises viidatud aspektidest juttu ei tehtud. Veel täna (neljapäev, 7.05) hommikul kinnitasid ülemarstid, et märkimisväärset kriitikat ravijuhi või juhatuse kohta ei ole. Plaquenil ravi toimet hinnati heaks ja see on ka patsiente aidanud.
Ravijuhina tahan tänada kõiki arste, haigla töötajaid ja abilisi, kes aitasid koroonakriisi edukalt Saaremaal seljatada. Eriline tänu kogukonnale haigla toetamise ja abistamise eest!“
Lisaks on Edward Laane sõnul on tähelepanuväärne tema ametist vabastamiseks algatatud pöördumise allkirjastanute nimekiri, sest nimistus on arste, kes viibivad Soomes, on olnud kriisi vältel kodus, teevad vahetusi vaid nädalavahetuseti EMO-s või ei töötagi Covid-19 patsientidega.
Taust:
Kuressaare haigla 24 töötajat saatsid Saaremaa vallavalitsusele ja haigla nõukogule pöördumise, milles heidavad haigla juhatuse liikmele ja ravijuhile Edward Laanele ette puudulikku juhtimist. Allakirjutanud soovivad Laane lahkumist, sest nende hinnangul ei sobi ta ravijuhi ametikohale.