11.09.2021
Ameerika mälestab terrorirünnaku ohvreid. Pilt on illustratiivne.
Laupäeval möödub 20 aastat New Yorgi kaksiktornide ründamisest Al-Qaeda terroristide poolt, mis tõi kaasa suuremastaabilise ja nüüdseks Bideni poolt haledalt lõpetatud terrorismivastase operatsiooni. Kes selles heitluses peale jäi?
Briti peaminister Boris Johnson ütles reedel videoläkituses 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute 20. aastapäevaks, et terrorirünnakute korraldajad ei suutnud hävitada Lääne väärtusi, vahendab BNS.
Valge Maja avaldas reede õhtul presidendi pöördumise, milles Biden räägib rünnakute järel kujunenud “tõelisest rahvuslikust ühtsusest ja kangelaslikkusest, mis avaldus kõikjal – nii oodatud kui ootamatutes paikades. Minu jaoks on see 11. septembri peamine õppetund,” ütles president pöördumises. “Meie suurim tugevus on ühtsus.” (BNS)
Seega arvatakse Läänes, et nemad on võitjad, kuigi just aastapäeva eel toimus hale taandumine Afganistanist, mis tõi sinna võimule tagasi Talibani. Sellesama Talibani, kes kukutati 2001. aastal kättemaksuks Maailma Kaubanduskeskuse ründamise eest. Nii tuleb mõistusega võttes tunnistada, et võitjad on siiski Taliban ja Al-Qaeda.
Briti peaminister Boris Johnson väidab, et terrorirünnakute korraldajad ei suutnud hävitada Lääne väärtusi. Suutsid, ja kuidas veel! Sealsamas Suurbritannias on Euroopa karmim islamofoobia-vastane seadus, millega takistati ka Pakistani juurtega pedofiiliamaffia tegude paljastamist Roterhamis, riigis on paljudes kohtades moslemid enamuseks saamas (Birmingham), Londoni moslemist linnapea Sadiq Khan ehitab mošeesid, üle La Manche saabub üha uusi moslemimigrante ja nii edasi. Brittide väärtused on asendunud islamiväärtustega, neist viimastest aga toituvad alkaedalased ja taliibid.
Biden räägib rahvuslikust ühtsusest, mille ta ise on Ameerikas vasakpoolsuse levitamisega hävitanud. Kangelaslik oli tollal rahvas, mitte riigivõim – kui Biden oli president Obama kõrval asepresidendiks, toimus ka tšetšeenide terroriakt Bostoni maratonil. Ameerika on terrorismivastases võitluses suuresti põrunud ja ainult Trump suutis pisutki Ameerikat islamismi sisseimbumise eest kaitsta, kasvõi seadusega, mis ei lubanud migratsiooni nn riskiriikidest.
2015. aastal ründasid islamistid Charlie Hebdo toimetust Pariisis, tappes seal palju ajakirjanikke. Siis tuli Lääne-Euroopas tänavatele miljon inimest eesotsas riigipeadega, kes deklareerisid: meid ei hirmuta. Aga pärast Pariisi Bataclani rünnakuid enam miljonit polnud ja pärast Brüsseli rünnakuid politsei koguni keelas protestid. Turvalisuse kaalutlustel.
Charlie Hebdo avaldas tollal veel ühe pilapildi prohvet Muhamedist ja lõpetas. Nende ülesanne olevat täidetud. Selle peale kolisid surnud džihadistid kohe Allahi paremale käele. Nüüd avaldas Charlie Hebdo terrorirünnaku aastapäeval uuesti pildi ja tšetšeen raius kooliõpetaja Samuel Patyl nende näitamise eest pea maha. Kuigi Prantsusmaal on tänavatel sada tuhat hambuni relvis politseinikku, sandarmit ja sõdurit, tappis islamiusuline politseitöötaja 2019. aastal neli inimest otse Pariisi politsei peakorteris.
Lääs on sõda poliitilise islamiga kaotamas. Mis on islamismi eesmärk? Selleks on islami levitamine üle maailma. Moslemid on tugevalt kinnistunud Prantsusmaal (isegi president Macron hoiatab islamiseparatismi eest), Rootsis, kus Lähis-Ida maffiaklannid peavad tänavalahinguid, Soomes, Saksamaal ja mujal Lääne-Euroopas. Kus on moslemikogukonnad, seal on ruumi ka džihaadile.
Vana Maailm tõrjus kaks korda islami tagasi – korra maurid Pürenee poolsaarel ja siis Türgi osmanid Kesk-Euroopas Viini all. Nüüd jalutab islam takistamatult Euroopasse sisse ja teeb eelmised kaks ebaõnnestumist tasa. Saksamaal on kolm miljonit türklast ja marokolased ronivad üle tara Ceutasse-Melillasse.
Kõige selle taustal on tänased uhkustavad jutud Lääne väärtuste võidust ja džihadistide tagasitõrjumisest õõnsad. Need, kes ründasid kaksiktorne, on võitjad, mida näeb nii Kabulis kui ka Läänes, kus islami kritiseerimine on vihakõne.