Kui veidi kalambuuritseda, siis ilmneb valimisseaduses omamoodi paradoks: Inimene võib kandideerida seal, kuhu on sisse kirjutatud, aga mitte seal, kus elab… Aga kui ta kandideerib seal, kuhu on sisse kirjutatud, mitte seal, kus ta elab, tekib probleem. Järelikult on süsteemis viga.
Eesti erakonnad nõustuvadki, et praegune kord, kus inimene peab tõestama, et ta päriselt elab selles linnas või vallas, kus ta kohalikel valimistel kandideerib, ei ole mõistlik. Kuigi näiteks EKRE ja veel paari erakonna hinnangul võiks olla õigus kandideerida täiesti vabalt, tundub pigem minevat nii, et kandideerida saab seal, kus inimene makse maksab.
Kohalikel valimistel tohivad praegu kandideerida ainult need inimesed, kelle püsiv elukoht on ka selles linnas või vallas, mille volikokku nad pürgivad.
See on tekitanud aga vaidlusi teemal, kuidas mõõta püsivat elukohta, et kui kaua kusagil inimese mantel ripub, kas talle käivad lehed postlkasti ja kas prügikast ikka täitub… Mõnel inimesel ongi mitu elukohta. Ja mõni võib küll elada ühes kohas, aga suure kogukondlik side on tal hoopis teises.
EKRE on pakkunud oma eelnõus välja, et inimesed võiks kandideerida kus iganes nad soovivad.
EKRE esimees Martin Helme: “Meie ettepanek selles eelnõus on lihtsalt kaotada ära see elukoha aadressi nõue, et nii nagu Riigikogu valimistel kandideerid, millises omavalitsustes tahad, peaasi, et oled Eesti elanik. Aga olles rääkinud siin põhimõtteliselt peaaegu kõikide teiste erakonna fraktsioonidega, siis tundub, et soovitud või eelistatud lahendus oleks see, kui me fikseerime seaduses, et jah, elukoha andmed registris ongi see, mille järgi võetakse, ja keegi ei pea hakkama nina nokkima, kas seal päriselt elatakse või mitte või kui palju seal päriselt elatakse, vaid registri andmed ongi see alus.“
Loe lisaks:
https://www.err.ee/1609814931/uksmeel-riigikogus-volikogu-kandidaadilt-ei-pea-parima-kus-on-ta-kodu