Korraldasime Tartus novembrikuus kolm välikampaania üritust, mille käigus palusime inimesi vastata ka seitsmele küsimusele. Neist viis olid Eesti- ja kaks Tartu-kesksed.
Registreerisime vastajate vanusegrupi ning hariduse. Kokku tuli vastuseid 485, neist naisi 56% ja mehi 44%. Kvääridena, inter- või transsoolistena keegi end ei määratlenud. 12% vastajaist oli põhiharidusega, 57% keskharidusega ja 31% kõrgharidusega. Vanusegruppide ja hariduse lõikes väga suuri vastuste erinevusi ei olnud või jäi vastajate arv grupis liiga väikeseks, et erinevustest järeldusi teha.
Vastati hea meelega, aga võib arvata, et vastajate hulgas oli keskmisest rohkem meie poolehoidjaid. Nii võib üldistada, et suures osas vastasid EKRE valijad ja potentsiaalsed valijad.
Esimeseks küsimuseks oli, kas Eesti peaks järsult vähendama sisserännet ning sellele vastas 87% jaatavalt, 7% eitavalt ja 6% “ei tea”. Vastuste jaotumine näitab, et inimesed saavad meie rahvastikupoliitika vildakusest oma kogemuste põhjal aru. Peavoolumeedia käsitleb sisserände teemat väga vähe.
Teiseks küsisime, kas Eesti peaks euroliidust lahkuma ja sellele vastas jaatavalt 20% ja eitavalt 54%, “ei tea” vastuseid 26%.
Kolmandaks küsisime, kas Eestis on vaja rohkem korraldada referendumeid, millele vastas jaatavalt 81%, eitavalt 8% ning 11% ei teadnud vastata.
Neljandaks küsimuseks oli, kas eelistatakse riigi poolt laenu võtmist maksutõusudele. Sellele vastas jaatavalt 49%, eitavalt 32% ning 19% vastas “ei tea”. See küsimus ei olnud võib-olla kõige paremini sõnastatud või siis on kõlama jäänud peavoolumeedia narratiiv, mille kohaselt ähvardab laenuvõtmine Eestit nn Kreeka saatusega või vähemalt toob suured kohustused järgnevatele põlvedele. Inimesed pole ehk teadvustanud, et Eesti laenukoormus on jätkuvalt euroala väikseim ning inflatsiooni tingimustes maksavad väiksema laenukoormusega riigid suurema laenuga riikide võlga.
Viiendaks küsisime, kas laste- ja peretoetusi peaks suurendama, millele vastas jaatavalt 83%, eitavalt % ja “ei tea” vastuse andis 9%.
Esimeseks Tartu-teemaliseks küsimuseks oli, kas eelistatakse Tartu südalinna kultuurikeskust Tartu keskpargile? Mõnevõrra ootamatult, hoolimata sellest, et SÜKU ettevalimistustööd on käivitunud ning Tartu Postimees avaldab kultuurikeskusest positiivseid uudiseid, vastas jaatavalt vaid 14%. Eitavalt vastas 74% ning ei teadnud 14%. Vastused näitavad, et vähemalt meie pooldajatele Tartus, aga arvatavasti ka teistele, on linnavõimu poolt pealesurutav pompoosne ehitis jätkuvalt vastumeelne.
Teisena küsisime, kas Tartu peaks olema multikultuursem. 16% vastas jaatavalt, 76% eitavalt ja 8% ei teadnud. Võimalik, et küsimus oli halvasti sõnastatud, sest lahknevus üle-eestilise esimese küsimusega on märkimisväärne.
Kokkuvõttes saime hea kogemuse. Küsitlusele vastamine annab veel rohkem võimalust inimestega poliitikast rääkida. Ilma kahtluseta on väärtuslik ka tagasiside. Julgeme soovitada sarnaseid küsitlusi telgikampaania ajal korraldada ka teistel ringkondadel.
Jaak Valge
Silver Kuusik