Koalitsiooni loovad poliitikud on valmis muutma 20 aastat paigal püsinud valimisringkondade piire. Ilmselt on nad valmis muutma ka Riigikogu valimiste vanusepiiri, vahendab Vikerraadio.
Reformierakonna soovitud Vene kodanikelt hääleõiguse võtmisega läheb aga keeruliseks vaatamata sellele, et suurim opositsioonierakond EKRE lubab vajadusel põhiseaduse muutmisel abikäe ulatada.
Ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme on veendunud selles, et praegust süsteemi tuleks muuta. Ta märkis, et ideaalset varianti leida on keeruline. Helme sõnul ei teeks väga väikesed ega ka liiga suured ringkonnad olukorda paremaks. Suuremate ringkondade puhul jääks alles praeguse Harjumaa- ja Raplamaa probleem, kus üleriigiliselt tuntud häältemagnetid püüavad kogu tähelepanu ja neist tagapool kandideerijad nii-öelda veetakse sisse.
“Ja puudub ka see efekt, mis praegu on, et kui sa oled Saaremaalt või Võrumaalt valitud, siis sa vähemalt teoorias pead silma vaatama oma valijale ja vastama, mida sa oled oma kodukandi jaoks seal Toompeal teinud,” selgitas Helme.
Liiga väikeste ringkondade puhul tekiks aga Lääne-Virumaalt tuttav mure, kus suur osa häältest läheks hoopis erakondade üleriigilistele nimekirjadele. “Siin ei olegi nii lihtsalt seda väljapääsu, et teeme suuremaks või väiksemaks,” sõnas Helme. “Enam-vähem kümme mandaati ringkonnast on selline tasakaalupunkt, millega ollakse harjunud. Sellisel juhul on meil olemas selgelt proportsionaalne valimissüsteem, aga saadikud saavad ikkagi ringkonnast isikumandaadi või vähemalt ringkonnamandaadi.”
Ehkki valimisringkondade piire pole 20 aastat nihutatud, on oluliselt muutunud nende mõju valimistulemusele. 2003. aasta riigikogu valimistel oli Harju- ja Raplamaal koos Tallinnaga 38 mandaati. Tänavu otsustasid kahe maakonna elanikud 47 mandaadi saatuse.
Seitsmes ringkonnas on mandaate vähemaks jäänud, kusjuures Ida-Virumaa ja Järvamaa on kaotanud koguni kaks mandaati. Mandaatide jaotus on muutnud koos elanike liikumisega, et iga üksiku hääle kaal püsiks sarnane. Kuid vabariigi valimiskomisjon on aastaid juhtinud tähelepanu sellega seotud probleemidele.
Mis puutub soovi Vene kodanike hääleõiguse ära võtmisse enne 2025. aasta kohalike omavalitsuste valimisi, siis selleks tuleks muuta põhiseadust.
Sisuliselt peab põhiseaduse nõnda rutaka muutmise kaasa tegema neli viiendikku Riigikogu liikmetest. Just nii suurt häälteenamust on vaja, et otsustada põhiseaduse muutmise eelnõu käsitlemine kiireloomulisena. Arvestades, et Keskerakond muudatust ei toeta, tuleks ühte paati saada nii kogu loodav koalitsioon kui ka opositsiooni jäävad EKRE ja Isamaa.
EKRE esimees Martin Helme meenutas, et juba läinud aastal soovis tema erakond võtta hääleõiguse kõigilt mittekodanikelt. “Valimised on eksklusiivne privileeg kodanikele,” ütles Helme.
Helme usub, et põhiseadust tegelikult muutma ei peaks. “Aga kui on vaja ja põhiseaduse muutmisega saab seda asja kindlamini teha, kui see hoiab ära mingid kohtuvaidlused või muud ekstsessid, oleme me kindlasti käed,” sõnas Helme.
Ta lisas, et põhiseaduses ei peaks konkreetset piirangut sõnastama, see tuleks jätta teiste seaduste teha. “Põhiseaduses saaks fikseerida, et niisugune piirang on üldse võimalik,” rääkis Helme.
Tahetakse liikuda ka selle poole, et anda võimalus ka Riigikogu valimistel osaleda alates 16st eluaastast.
Martin Helme aga usub, et alaealised ei ole riigikogu valimiseks piisavalt küpsed. “Riigielu otsustamisel peab mingisugune kogemus ja perspektiivitunne olema,” sõnas Helme. “Mingisugune vastutustunne, mis tuleb siis, kui sa oled oma esimese palga ära teeninud ja saanud aru, et raha ei kasva puu otsas ja elu ei olegi lill,” ütles ta.
“Me nägime, et kui kohalikul tasandil valimisiga langetati, muutusid koolid kohe parteide lahinguväljaks,” tõi Helme esile teisegi mure ning rõhutas, et koolidesse ei tohiks poliitikat viia.
Allikas: ERR