Kuulujutud, väljamõeldised ja väidetavad “võtmerollid”

Euroopa Liidu liikmesriigid otsustasid kehtestada Vene naftale hinnalaeks 60 dollarit barreli eest. Delfi levitab kuuldusi, et Kaja Kallasel oli selles võtmeroll. Paraku aga Ukraina presidendile see otsus üldse ei meeldi.

Delfi väidab, et läbirääkimiste olulisim murdepunkt oli see, kui Eesti peaminister Kaja Kallas suutis madalamas hinnalaes veenda Kreeka ametikaaslast Kyriákos Mitsotákist.

Ehkki Kallas Kreekat eraldi välja ei toonud, tunnistas ta reede õhtul, et partnereid suudeti tõesti veenda kokku leppima oluliselt madalamas hinnas ning läbirääkimiste vältel räägitigi ka lae kehtestamisest 70 dollaril.

Esialgse hinnalae pakkumise 65 dollarit esitas Euroopa Komisjon lähtudes G7 ettepanekust ning Eesti ja Poola püüdsid seda tuua allapoole, mistõttu käis kuluaarides väidetavalt ka vastupidine veenmine

Hinnalagi meritsi eksporditavale Vene toornaftale tasemel 60 dollarit barreli eest, milles Euroopa Liit, G7 ja Austraalia kokku leppisid, ei ole tõsine, kuna see on terroristist riigi eelarve jaoks üsna mugav, ütles aga Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi.

Kui hinnalagi Vene naftale on 60 dollarit, näiteks 30 dollari asemel, siis Venemaa eelarve saab umbes sada miljardit dollarit aastas.

See raha läheb mitte ainult sõjale ning teiste terroristlike režiimide ja organisatsioonide toetamisele, lausus Zelenskõi. „See raha läheb ka just nimelt nende riikide edasisele destabiliseerimisele, kes praegu püüavad vältida tõsiseid otsuseid,“ märkis ta.

Läbirääkimistel hinnalae üle püüdis iseäranis Poola langetada seda tasemele 30 dollarit barrelist, kuid nõustus lõpuks reedel kõrgema hinnatasemega.

Mis puutub Kaja Kallase „võtmerolli“, siis seda algallikat ei leia kusagilt. Kes väidab? Kus väidab?

Delfi hooples veel paar päeva varem, et Kallasele on pakutav 60 dollarit liiga palju ja tema nõuab vähemat. Nüüd on jutt teine. Pakutav 60 sobis talle ja taas on see tema teene.