Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Lääne paradoks: lõimunud migrandid ei toeta massimigratsiooni

-
06.06.2025
Portugalis toetavad Chegat ka sisserännanud.
© Scanpix

Portugali parlamendivalimistel sai immigratsioonivastane erakond Chega teise tulemuse ning on nüüd riigi suurim opositsioonipartei. Kui vaadata fotosid Chega valimisüritustelt, siis torkab silma, et nende toetajate seas on palju aafriklasi. Tegu on paljudes riikides levinud fenomeniga, kus varasemad migrandid ei taha uusi migrante, sageli rohkemgi kui põlisrahvas.

Portugali massimigratsiooni on mõjutanud see, et sarnaselt Prantsusmaa ja Suurbritanniaga oli ta koloniaalriik ning alates 1975. aastast andis riik iseseisvuse paljudele oma asumaadele: Angoola, Mosambiik, Rohelise Neeme Saared, Sao Tome ja Principe, Ginea-Bissau, Ida-Timor. Enamuses neist maades puhkes kohe kodusõda ning juba siis tulid paljud mustad emamaale ära ning see ränne pole kunagi katkenudki, muutudes nüüd koormavaks, mis tagas ka Chega edu parlamendivalimistel.

Suurbritannias on võimu juures palju migranditaustaga inimesi ja konservatiivide valitsuses olid just nemad need, kes üritasid illegaalset rännet pidurdada, poliitkorrektsetel põlisbrittidel selleks selgroogu ei jätkunud. Islamipoliitikud on siiski rände-ergutajad, rändevastased on need, kes tulid oma kodumaalt (näiteks Indiast) algul Briti Ida-Aafrika kolooniatesse ja nende maade iseseisvumisel kolisid või (aeti välja) Briti saartele.

Seda fenomeni, et kaua riigis elanud migrandid ei taha üha uusi ja uusi omasuguseid juurde, märgati esmalt USA-s latiinode juures ning nüüd ka sealsete mustade puhul, kes pole eriti sõbralikud Haiitilt tulevate mustanahaliste vastu.

Esimene põhjus, mis varasemad migrandid on uute vastu, peitub selles, et esimesed kardavad neile makstavate toetuste vähenemist. Praegu käib massimigratsioon Läände ja see on juba sedavõrd suur, et riikidel napib raha nii uute migrantide vastuvõtmiseks, nende sulandamiseks, nende toetamiseks kui ka rändega kaasnevate tagajärgedega (kuritegevus, terrorism) võitlemiseks. Isegi paduliberaalid saavad aru, et raha lihtsalt ei jätku ja tuleb toetusi kokku tõmmata.

Varasemad migrandid mõistavad, et mida rohkem uusi sisserändajaid tuleb, seda rohkemate vahel tuleb eraldatavad rahad ära jaotada. Bideni ajal tuli igas kuus USA-sse kümneid tuhandeid ladina-ameeriklasi, kes täiendasid toetuste saajate nimekirju, suurest ühispajast hakkas kõigile vähem jaguma. Ilmselgelt mõistab olukorda ka harimata latiino. Teise momendina kardavad migrandid, et mida rohkem neid tuleb ja mida vähemaks jääb ressursse, seda rohkem hakatakse püksirihma pingutama, reegleid karmistama, toetusi vähendama – parem on olla nii tööturul kui sotsiaalkassas üks kümnest, mitte üks sajast migrandist.

Teine oluline moment on see, et mida vähem on migrante, seda kiiremini sulanduvad nad sihtriigi ühiskond ja mida rohkem neid tuleb, seda vähem on neil stiimulit ja põhjust seda teha. Mida varasemad on migrandid, seda paremini on nad lõimunud. Need sisserändajad mõistavad, et mida rohkem neid tuleb, seda rohkem on see riik nende kodumaa moodi – ja ega nad sealt selleks lahkunud, et sihtriigis samamoodi jätkata.

Migrante täis riigis hakkavad üha rohkem maksma nende kodumaa reeglid ja tavad, algul nende kogukonnas, siis kogu ühiskonnas, ja kui need on negatiivsed (islamiäärmuslus, halb suhtumine naistesse, erinev töökultuur jne), siis on migrandid tagasi oma kodumaal, mis on nüüd uude kohta kolinud. Videotest võib näha, kuidas mustanahalised ja mosleminoorukid Prantsusmaal märatsevad – see on nende kodumaa kultuuritus. Võib-olla kodumaal annaks politseinik selle eest lihtsalt kumminuia või koguni kuuli, aga liberaalses Läänes hoitakse neid pilpa peal.

Suur osa migrante ongi ehk rahul sellega, et elavad Pariisis samade reeglite järgi mis Kinshasas või Damaskuses – aga seni, kuni Lääne ühiskond toetab nende märatsemist, hoides neid sotsiaalabiga, millesse sisserännanud pole panustanud, heal järjel. Kui see abi otsa saab, siis nad algul lammutavad vihaga edasi, aga siis mõistavad (kui mõistavad), et ega seda abi nad ise ei tooda ja kui ümberringi on ainult endasugused näod, siis pole ka enam potentsiaali midagi juurde saada.

Kahjuks saavad vaid vähesed migrandid aru, et nende hea elu taga on Läänes põlvkondade jooksul loodud väärtused ja struktuur ning kui neid saab liiga palju või kui nad isegi ühiskonna üle võtavad, siis see struktuur kaob ja neil tuleb endil ennast ülal pidada (valgetelt farmid ära võtnud Zimbabwes kukkus majandus just nii kokku). Aga ise nad seda ei suuda, nad ei suuda Läänes ise läänelikku heaoluühiskonda elus hoida, neil kodumaal ju seda polnud ja nad läksid seda otsima. Nüüd, mil nad Läänt üle võtavad, takerduvad nad taas kodumaa probleemidesse.

Muidugi jääb ka variant, et migrandid ongi tulnud uusi maid koloniseerima ja nad hävitavadki vana ühiskonna alt ära. Aga osa migrante siiski mõistab, et selle elustandardi, mida otsima nad tulid, lõid siiski eurooplased, ja kui nad ei lase põlisrahval elada, on nad tagasi oma Aafrikas, ainult kõvasti külmemas.

Uued Uudised