24.04.2019
Sri Lankal külvasid surma väidetavalt Lääne kõrgkoolides õppinud ja rikastest peredest islamiterroristid.
Sellise väite kinnituseks on uudis, et 359 inimest tapnud Sri Lanka ründajad olid kõrgelt haritud ja rikastest peredest pärit.
Sri Lanka kaitseministri Ruwan Wijewardenei sõnul õppis üks pühapäevase rünnaku toimepanija Ühendkuningriigis ja Austraalias. Samuti tõdes minister, et rünnakud võivad olla inspireeritud ja isegi toetatud äärmusrühmituse ISIS poolt. Minister kinnitas, et mitmel teiselgi ründajal olid rahvusvahelised sidemed, nad olid õppinud või töötanud välismaal, vahendab Postimees.
“Suurem osa sellest grupist ründajatest on kõrgelt haritud ja nad on pärit keskklassi või isegi kõrgema klassi perekondadest, seega nad olid majanduslikult iseseisvad ja nende perekonnad majanduslikult stabiilsed, see on väga murettekitav asjaolu,» ütles minister. «Mõni neist on õppinud mitmetes teistes riikides, neil on kõrgharidus, näiteks kraad õigusteadustes, nad on üsna haritud inimesed.”
Maailma praktika näitab, et kõiki hävitavaid protsesse juhivad ja on juhtinud kõrgharitud inimesed, sest harimatud ei oskagi välja töötada üksikasjalikke lammutusideoloogiaid – nemad oskavad ainult käsutäitjad olla. Nii õppis massimõrvar Lenin Kaasani ja Peterburi ülikoolis, Marx Bonni, Berliini ja Jena ülikoolis, Fidel Castro Havanna ülikoolis – vasakideoloogiad ammutavad jõudu mässumeelsetest maailmaparandajatest tudengitest. Rahvusriike hävitava Euroopa Manifesti üks autoritest Guy Verhofstadt on lõpetanud Genti ülikooli.
Omamaistes või sageli ka Lääne kõrgkoolides on hariduse saanud mitmed hiljem massirepressioone algatanud Aafrika riigijuhid, aga ka islamiäärmuslike organisatsioonide mitmed liidrid. CIA ongi pidanud terroriorganisatsioonide tugevuseks seda, kui neid juhivad Läänes õppinud inimesed, sest nood teavad neid nõrku kohti, kuhu Lääne ühiskonda eriti valusalt salvata. Või nagu on öelnud üks USA luurejuht Afganistanis: selleks, et põllumajandusväetisest pommi teha, peab olema keemik ja tehnoloog.
Miks kõrgharidusega inimesed radikaliseeruvad? Esmane asi ongi kas pettumus oma sünnijärgses ühiskondlikus korras (rikkast perest pärit vennad Castrod) või ka vastupidi – lääneliku haridusega inimesed on pettunud modernses maailmas ja naasevad juurte (islami) juurde.
Nii pole ime ka Sri Lanka islamistide radikaliseerumine võib alata pettumusest Lääne liberalismis – eriti kui nad näevad sealsetes kõrgkoolides laiutavat homoagendat või sooneutraalsust, mis on neile perverssne, hakkab nende kasvatusele vastu ja sunnib põlgusest “manduva” euroopaliku kultuuri vastu relva haarama. Seda tehakse oma kultuuriruumi kaitseks.
Eesti meedias on kombeks siduda madala haridusega inimesed ebameeldivate poliitiliste jõududega, kõrgharidus aga tuuakse kinnituseks, nagu oleks mõnes erakonnas eriti targad ja laia silmaringiga inimesed, seda eriti sotside puhul. Kuigi nemad tunduvad ka diplomist hoolimata kitsarinnalised ja silmaklappidega olevat.
Tartu Ülikooli lõpetanud Indrek Tarand kutsub sotsiaalmeedias üles kodanlikele natsionalistidele kuklaauke tegema. Kolmes ülikoolis õppinud Ahto Lobjakas õhutab Eestis viha ühe ühiskonnagrupi vastu ja näeb endas ühiseid jooni Pariisi islamiterroristidega. Rahvusriike ohtlikuks düstoopiaks pidav Jevgeni Ossinovski on samuti mitme ülikooli kasvandik. Kas kõrgharidus on neid ekstremismist päästnud, selle jätavad Uued Uudised lugeja otsustada.
Paraku jäetaksegi tähelepanuta see, kuidas vasakideoloogia on kogu Läänes imbunud ülikoolidesse, ja sealt tulevad välja ajupestud kõrgharitud. Kui kõrgkoolis käsitletakse sotsiaalteadusi neomarksismi alusel, siis saadetaksegi sealt ellu bakalaureusekraadiga revolutsionäärid, kes hakkavad otsima “teaduslikke” tõestusi perverssustele, näevad ühiskondlikke protsesse läbi pideva võitluse kommunistliku võrdsuse nimel ja käsitlevad erinevaid nähtusi (rassid, rahvused, sugu) sotsiaalsete konstruktsioonidena inimeste peades. Sama hull on, kui välja töötatakse ideoloogiakesksed majandusmudelid või vaadatakse äärmusideoloogiate alusel maailmas toimuvaid protsesse.
Kõrgharidus on palju väärt vaid siis, kui see on teaduskeskne ja ideoloogiavaba, Läänes aga on neomarksism ülikoolid juba sisuliselt vallutanud – need on feminismi, LGBT, Antifa ja muude väärnähtuste pesad, kus otsitakse tõestust väär- ja võltsmaailmale. Nii ei maksa imestada, kui põhiharidusega inimene võitleb mõistuspärasuse eest, kõrgharitu aga äärmusluse nimel.
Uued Uudised ei soovi selle looga sugugi alavääristada hariduse tähtsust, vaid öelda hoopiski seda, et tähtsust pole kõrgharituse rõhutamisel ideoloogiasõdalaste juures – diplom ei tee neid inimlikumaks, kui iga ülikoolis kuuldud tarkusesõna on läbi pikutud Florian Hartlebi suguste ajupesust.