Kolm aastat planeerimist. Kolm enampakkumist. Mitte ühtegi huvilist.
Lääneranna vald algatas 2023. aastal Lodu kinnistule päikeseelektrijaama detailplaneeringu. Päikesepargi rajaja leidmiseks pakuti 86 hektari suurusele alale hoonestusõigust.
Vald korraldas enampakkumise. Ühtegi pakkumist ei tulnud.
Prooviti teist korda. Jälle ei ühtegi huvilist.
Siis kolmandat korda. Tulemus oli sama.
Käesoleva aasta augusti lõpus lõpetas vallavolikogu planeeringu koostamise.
See ei tõesta, et päikeseenergial pole Eestis tulevikku. Küll aga näitab see väga selgelt, kuidas turg on muutunud.
Päikesepaneelid toodavad valdavalt ühel ja samal ajal. Mida rohkem neid lisandub, seda madalamaks langeb elektri hind just nendel tundidel, mil päikesepark peaks tulu teenima. 2025. aastal oli päikeselistel tundidel elektri börsihind keskmiselt 44% madalam kui aasta keskmine hind.
Seega ei ole Eesti energiapoliitika põhiküsimus enam ainult see, kui palju uusi tootmisalasid suudame kaardile joonistada. Olulisem küsimus on: kes kasutab elektri ära ajal, mil seda korraga palju toodetakse, ja kust tuleb elekter siis, kui päike ja tuul ei tooda.
Lääneranna vald kaalub nüüd Lodu kinnistu maanteepoolsele osale andmekeskust või muud tööstust. Selles on oma loogika: uue elektritootja asemel otsitakse suurt kohapealset tarbijat.
Kuid päikesepargi järel ei peaks andmekeskusest saama lihtsalt järgmist ideed, millele planeeringuga võimalust looma hakatakse. Enne uue protsessi alustamist võiks olla vähemalt hinnatud, kas kinnistu vastu on tegelik turuhuvi, milliseid võrgu- ja taristuinvesteeringuid projekt vajaks ning kes need kinni maksaks.
Lodu juhtumi õppetund ei ole, et midagi uut ei tohiks planeerida. Õppetund on see, et maa olemasolu, suur idee ja kaardile joonistatud tootmisala ei moodusta veel toimivat energiastrateegiat.
Tootmist, tarbimist, elektrivõrku ja salvestamist tuleb planeerida ühe tervikuna. Muidu võib kolm aastat kestnud protsess lõppeda kolme enampakkumise ja nulli huvilisega.
Maarja Maranik
Allikad: Lääneranna vald, ERR
