30.07.2020
Suukorvistamine õilsate ideede nimel on marksistide vana nõks.
Järgnev uudis näitab totalitarismi laienemist Türgis, kuid samas ka Lääne kahekeelsust – sama protsess käib ka liberaalse demokraatiaga riikides.
Türgi parlament võttis kolmapäeval vastu seaduse, mis annab valitsusele senisest suurema kontrolli sotsiaalmeedia üle. Seadust on kritiseerinud inimõiguslased, kes näevad selles katset internetti tsenseerida.
Uue seaduse järgi peavad sotsiaalmeediahiiududel nagu Facebook ja Twitter olema Türgis kohalikud esindajad, ning nad peavad kohtu käsu korral kõrvaldama sisu, mida peetakse ebasobivaks. Vastasel juhul ähvardab neid suur rahatrahv.
Seadus käib sotsiaalmeediavõrgustike kohta, mida külastatakse päevas üle miljoni korra. Nende serverid Türgi kasutajate andmetega peavad seaduse järgi paiknema Türgis. Kui firmad sellega ei nõustu, ootab neid trahv ja piirangud, mis muudavad platvormi kasutuskõlbmatuks.
Seaduseelnõu esitasid võimuerakond AKP ja selle rahvuslasest partner MHP, kellel on parlamendis enamus. Seadus võeti vastu öisel maratonistungil.
Inimõigusorganisatsioonid ja opositsioon kardavad väljendusvabaduse piiramist riigis, kus tuhandete inimeste suhtes on alustatud kriminaalmenetlust president Recep Tayyip Erdoğani solvamise eest sotsiaalmeedias.
Nende sõnul piirab suurem kontroll juurdepääsu sõltumatule või kriitilisele informatsioonile, sest uudistemeedia on valitsussõbralike ärimeeste käes või riigi kontrolli all. (AFP-BNS)
Kui jälgida olukorda Läänes, siis on see täpselt sama, erinevused on detailides.
ERR kirjutas veebruaris: Saksamaa siseministri Thomas de Maiziere’i sõnul peaks Facebook astuma rohkem ennetavaid samme keelatud sisu kõrvaldamisel sotsiaalvõrgustikust.
“Facebook peaks võtma maha rassistlikku sisu või üleskutseid vägivallale enda initsiatiivil, isegi siis, kui ta ei ole selle kohta veel kaebust saanud,” ütles de Maiziere.
Poliitikud on kurtnud, et maailma suurim sotsiaalvõrgustik, millel on iga kuu 1,6 miljardit kasutajat, on liiga aeglaselt reageerinud vihakõnele ja immigratsioonivastastele sõnumitele.
Eelmisel aastal ütles justiitsminister Heiko Maas Reutersile, et Facebook peab alluma rangematele Saksamaa seadustele, mis keelustavad rassistliku sisu isegi siis, kui see on USA sõnavabaduse kohaselt lubatud. (ERR)
Läänes nõuavad liberaalsed valitsused seega Facebookilt, Twitterilt ja teistelt sotsiaalmeediaplatvormidelt tsensuuri nende postituste osas, mis kritiseerivad “liberaalseid (euroopalikke) väärtusi” ja too alistub. Kui Türgis tsenseeritakse Erdogani-vastasust, siis Läänes kriitikat massimigratsiooni, homoagenda, kliimahüsteeria ja paljude muude “uusväärtuste” osas.
“Black Lives Matteri” algatatud vägivaldsed protestid tõstsid tsensuuri Läänes enneolematuks. Inimesed saavad sotsiaalmeedias blokeeringuid juba selle eest, kui levitavad sõnumit “All Lives Matter” – seda on Facebookis saanud tunda paljud Eesti konservatiivid, sealhulgas ka Uute Uudiste toimetaja, kes kasutas Jüri Toomepuu ühe artikli tsitaati BLM-i kohta. Julmalt tsenseeritakse mistahes kriitikat “rassismivastaste” rahutuste suhtes.
Facebookis on juba raske postitada seisukohti, mis ei vasta Brüsseli reeglitele, mis muudab ka selle platvormi suukorvistatud kassipiltide näitamise kohaks, kuhu paljudel inimestel pole varsti enam asja. Tsensuuri all on just konservatism, liberaalsed ja vasakpoolsed saavad lõugu laiutada nii, et vähe pole, sest inkvisiitoriteks on määratud “delfikad”.
Pada sõimab praegu ilmselgelt katelt – Türgi vaigistab sotsiaalmeedias Erdogani-, liberaalne Euroopa Brüsseli-kriitikuid – igaühel omad “vihakõned”.
Lõpetuseks huvitav tähelepanek: “Türgi uudistemeedia on valitsussõbralike ärimeeste käes või riigi kontrolli all”, nagu kirjutab AFP. Eesti kohta võiks ta kirjutada “Eesti uudiste meedia on valitsusvaenulike ärimeeste käes või opositsiooni kontrolli all.”