Vastuolulisest perearstist poliitikasse jõudnud Karmen Joller (Reformierakond) jätkab vastuoluliselt ka sotsiaalministrina, öeldes ERRile antud, et „tervishoius ei saa lähtuda ainult patsiendi rahulolust“. Sellest sõnastusest saab aimu, millist suhtumist uus minister patsiendi kogemusse ja väärikusse kannab. Nagu peavoolus tavatsetakse viimasel ajal öelda – see avaldus ajas netirahva tigedaks.
Selle asemel, et näha süsteemi läbi abivajaja silmade, manitseb ta inimesi Google’it kasutama, kahtleb kriitiliste märkuste õigustatuses ja suunab mured „naabrimehe“ lahendada, ka on ta kaudselt süüdistanud abivajajaid endid oma hädades, näiteks ebatervislikus elustiilis.
“Ma soovitan inimestel alati guugeldada,” ütles Joller, kes on seni pidevalt sõdinud “uhhuu-meditsiini” vastu. “Kui inimene suudab infot kriitiliselt hinnata, siis ta tunneb ära probleemi, kus ehk just see sama Google või tänapäeval väga populaarsed lahendused nagu ChatGPT, võivad pakkuda päris head nõu.”
Sotsiaalmeedias kirjutatakse Jolleri mõttearenduste peale: „Paraku ei saa eluohtlikke seisundeid, kroonilisi valusid ega süsteemset läbikukkumist delegeerida ei Google’ile ega kogukonnale. Nende lahendamine eeldab toimivat, hoolivat ja professionaalset tervishoiusüsteemi – mitte süüdistavat suhtumist inimestesse, kes on juba niigi jäänud abita.“
Minister ütleb, et tervishoid on sügavas kriisis, aga kui süüdistada patsiente, et nad on „rahulolematud“ või „ei saa aru, millal arstiabi vaja on“, siis ei lahenda me kriisi, vaid süvendame seda.
Patsiendi rahulolu ei ole luksus, vaid kvaliteedinäitaja! Patsiendi rahulolu pole ka kapriis. See on oluline näitaja, mis peegeldab kättesaadavust, inimlikkust ja ravi tulemuslikkust.
„Kui inimene ei saa arsti juurde, teda ei kuulata või tema probleemide üle ironiseeritakse, siis ei ole tegemist „lihtsa rahulolematusega“, vaid tõsise süsteemipuudujäägiga. Väide, et inimesed „ei oska hinnata, kas abi oli meditsiiniliselt parim“, on ilmselgelt patroneeriv!“ kirjutatakse sotsiaalmeedias.
Minister Joller rõhutab korduvalt, et ainult arst saab otsustada, mis on patsiendile hea. See tähendab, et ta ei usalda inimesi oma tervise hindamisel, aga samal ajal kutsub neid üles „guugeldama“ ja oma elustiili üle ise reflekteerima. See on vastuoluline ja paneb vastutuse ainult patsiendile, samal ajal kui süsteem sulgeb uksi ja viskab kriitikale vett peale.
Minister tunnistab, et paljudes keskustes ei tööta enam perearstid, vaid üldarstid, kelle väljaõpe pole samaväärne. Selline „lappimine“ ei lahenda probleemi – see muudab olukorra ohtlikumaks. Patsient eeldab, et teda vaatab üle väljaõppinud spetsialist, aga tegelikkuses on süsteemil pakkuda asendus, mille kvaliteeti ei saa enam garanteerida.
Inimene, kes on haige või mures, ei peaks veel võitlema süsteemi, digiplatvormide, vastuvõtuaegade, aga eelkõige ebainimliku suhtumisega.
Nenditakse, et sotsiaalministri ülesanne on esindada inimesi, kaitsta patsiente ja seista inimliku, toimiva tervishoiusüsteemi eest. Karmen Joller ei saa ministrina unustada, et ta ei räägi enam arstide, vaid kogu ühiskonna nimel.
„Ta peab kuulama ka neid, kes ei jaksa enam vaikida – inimesi, kes ootavad abi, aga kohtuvad eitusliku ja alandava suhtumisega. Patsiendid ei ole probleem. Patsiendid on põhjus, miks tervishoiusüsteem üldse eksisteerib.“
Loe lisaks:
https://www.err.ee/1609666160/joller-tervishoius-ei-saa-lahtuda-ainult-patsiendi-rahulolust