17.07.2018
Migrandid Frontexi laeval Protector.
Tundub, et Itaalias hakkab vaikselt tekkima vastasseis siseminister Matteo Salvini ja peaminister Giuseppe Conte vahel, riigi uue immigratsioonipoliitika järjepidevuse lakmuspaberiks aga on saamas sadamatesse lastavad või sealt peletatavad migrandilaevad.
Itaalia lubas esmaspäeval kahel Euroopa Liidu piirivalveagentuuri Frontex laeval randuda, et umbes 450 migranti saaksid maale tulla. Luba anti pärast seda, kui viis Euroopa Liidu riiki lubas igaüks vastu võtta 50 migranti.
Itaalia peaminister Giuseppe Conte ütles, et oli terve pühapäeva oma Euroopa Liidu kolleegidega ühenduses, tuletades neile meelde, et nad nõustusid juuni lõpus peetud tippkohtumisel vajadusega jagada rändevoo koormat.
“Täna saame esimest korda öelda, et migrandid on tulnud Euroopas maale,” ütles Itaalia peaministri kantselei.
Vastasseis tulenebki sellel pinnal, et Salvini on lubanud viimase kui immigrandi Itaaliast eemal hoida, Conte aga on asunud neid taas Itaaliasse lubama, eeldusel et nad sinna ei jää ja keegi on nõus neid omale võtma.
Frontexi laevad olid seisnud kaks päeva Sitsiilia lõunaosas Pozzallo sadamas, oodates Itaalia võimude luba migrandid maale lasta. Luba saadi pühapäeva hilisõhtul, kui Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Malta ja Saksamaa nõustusid igaüks vastu võtma 50 migranti.
Itaalia on aastaid kurtnud, et teised EL-i liikmesriigid on jätnud ta ise toime tulema sadade tuhandete migrantidega, kes on alates 2013. aastast saabunud üle Vahemere. Seejuures aga on Itaalia ise eelmise valitsuse aegadel neid aktiivselt merelt kokku korjamas käinud.
Mis aga puutub Itaalia immigratsioonipoliitikasse, siis siingi on ilmselt kasvamas lõhe parempoolse Liiga ja vasakpoolse Viie Tähe Liikumise vahel, sest viimane võib hakata siiski lähtuma vasakpoolsete pseudoinimlikkusest ja surve tõttu hakata taas vaikselt immigrante sisse lubama.
Üks räige kapitulatsioon on Euroopas juba olemas, kui Kreekas said võimule Syriza partei ja Alexis Tsipras, kes lubasid vastu seista Euroopa Liidu survele riigivõla ja kärpepoliitika osas, kuid mõne kuu jooksul taganesid kõigist sirgeseljalistest valimislubadustest. Eesti analoogiks võiks pidada Jüri Ratast ja Keskerakonda, kes hülgasid võimu juurde pääsedes samuti enamiku oma opositsiooniaja põhimõtetest.
Mis aga puutub Itaaliasse, siis lähikuud näitavad, kas immigratsioonivastane valitsus peab vastu sellele tohutule survele, mille Euroopa Liit on talle peale pannud. Inimsmugelduslaevade avatud või suletud tee Itaalia sadamatesse hakkab seda kõige paremini ära näitama.
Tasub ära märkida sedagi, et Itaalia globalistist president Alexander Van der Bellen on asunud mööda maailma ringi sõitma, kus ta kritiseerib valitsuse rändepoliitikat.