Lähituleviku Stockholmi kruiis: giidi asemel tervitavad küllasaabujat relvis sõjaväelased?

Rootsi ühiskonnas on alanud debatt selle üle, kas ei tuleks mitte sõdurid tänavatele saata, sest politsei jõupingutustest hoolimata leidis eelmisel aastal riigis aset 300 tulistamisjuhtumit, mille käigus hukkus 40 ja sai viga 135 inimest.

Viimaste aastate terrorilaine Euroopa Liidu mitmetes liikmesriikides on kaasa toonud sõjaväelaste saatmise tänavatele, mis üldjuhul on mõeldud terroriakte ennetava sammuna, kuigi näiteks Prantsusmaal on selle järel ette tulnud ka radikaalsete moslemite rünnakuid patrullivate sõdurite vastu. Militaarjõud jälgivad olukorda tänavatel Belgias, Suurbritannias, Prantsusmaal ja veel mitmetes Lääne-Euroopa riikides.

Vaieldamatult on tegu väga vajaliku sammuga, mis on samal ajal ka negatiivses mõttes sümboolne — Lääne-Euroopa heaoluühiskond on jäädavalt kaotanud selle turvalisuse, mis tal oli veel möödunud sajandi lõpus. Paranemist oodata pole, sest Euroopa Liit on võtnud hukatusliku suuna immigrantide massilisele sissetoomisele, ja isegi kui 99% neist peaks olema rahumeelsed, aitab ühest protsendist, et rahu ei saabuks tänavatele enam kunagi. Suurem osa immigrantidest on islami usku ja see on paraku ainus kaasaja sõjakas religioon, mille äärmuslik pool võimendab enesetapurünnakuid. Sõdurid Lääne-Euroopa tänavatel tähendavad juba käimasolevat sõda, Ida-Euroopa on suutnud sellest hullusest veel pääseda.

Kõnealune sõda nihkub Eesti piiridele üha lähemale, ka 100 000 eestlase koduks saanud Soomes on juba terroriaktid tõelisuseks saanud, Rootsi aga võib öelda, et neile on see “uus normaalsus.” Nüüd on sealses ühiskonnas päevakorda tõusnud sõdurite saatmine tänavatele korra loomiseks. Tõsi küll, poliitkorrektne Rootsi ise väidab, et tegu on kuritegevuse vastu võitlemisega, mis lihtsustatud variandis ongi õige, kui jätta märkimata, et absoluutsel enamusel pahalastest on immigranditaust, organiseeritud kuritegevuse maailmas on olulisel kohal erinevad sisserändajate grupeeringud. Kurjategijad olevat küll peamiselt on juba pikemat aega riigis elanud või Rootsis sündinud isikud — samas näitab see, et lõimumine on sealses ühiskonnas läbi kukkunud. Suur roll kuritegevuse kasvus, eriti vägistamistes, on siiski ka pagulaskriisi algusest saabunud põgenikel.

ERR vahendab Aftonbladeti uudist, et arutelus tegi otsa lahti varem paremäärmusluses süüdistatud Rootsi Demokraatide esimees Jimmie Åkesson, kelle sõnul tuleks organiseeritud kuritegevuse vastu sõda kuulutada ning selle ülesande täitmisel peaks sõdurid politseinikele appi saatma niinimetatud problemaatilistes äärelinnades. Poliitiku sõnul saaks selles küsimuses eeskuju võtta kas või Taanilt, kus sõdurid saavad lühikese politseikoolituse ja nad tegutsevad politsei juhtimisel. “Seda võiks kaaluda massirahutuste ajal,” lisas ta.

Ka sotsiaaldemokraadist peaminister Stefan Löfven ei soovinud välistada võimalust, et sõdureid võiks kasutada kuritegelike jõukude vastases võitluses. Justiitsminister Morgan Johansson seevastu leidis, et idee pole praegu aktuaalne, sest politseil on selle jaoks pädevus, sõduritel mitte. Paraku on politsei alarahastatusest ja nende pidevast hättasattumisest no-go-tsoonides pidevalt juttu olnud ka muidu poliitkorrektses Rootsi meedias. Mõjukas Stockholmi sotsiaaldemokraat Karin Wanngård olevat samuti plaani vastu. “Relvastatud sõdurite saatmine meie tänavatele ja väljakutele algataks hoopis midagi muud, midagi täiesti uut. See ei tule kõne allagi,” teatas ta.

Viimased uudised Rootsist räägivad sellest, et kolmapäeva hilisõhtul leidis Malmö linnas Rosengårdi politseijaoskonna ees aset plahvatus, neljapäeva õhtul sai Stockholmi kesklinnas kaks inimest pussitamises vigastada.

Foto: Sõdurid Belgia tänavatel, AFP