18.02.2022
Ukrainlased nõuavad Putini agressiooni peatamist.
Igal pool räägitakse seoses Ukraina sündmustega provokatsioonidest, mis mingil hetkel või lähiajal toimuvad, kuid esimesed märgid provokatsioonidest ilmnesid õieti juba siis, kui sisserändajad massiliselt hakkasid liikuma läbi Valgevene Poola ja Leedu suunas.
On arusaadav, et see oli Valgevene poolt oma lähinaabritele näkkusülitamine ja nende mõnitamine meedias jooksnud läbi mitmesuguste naeruväärsete avalduste, nagu “Lukašenka nõuab Saksamaalt 2000 migranti vastuvõtmist” või “Poola pool püüab oma sise- ja välisprobleeme lahendada Valgevene Vabariigile avaldatud surve abil”.
Millisest survest jutt käib, jääb saladuseks ja mis asjaoludel otsustas Valgevene anda oma pinnale mahitatud immigrantidele eraldi lennuki? Kust Su nii laiajooneline žest tuleb, Lukašenko?
See, mis hetkel toimub Ukrainas või tema idapiiril, on puhas poliitiline mäng, kus kõigepealt kannatavad tavalised inimesed. Mul on naljakas vaadata, kuidas Venemaa meedia häbematult valetab selle kohta, nagu tahaks Ukraina sõtta minna.
Ma olen toimuvast rääkinud oma sõpradega Ukrainas. Igatahes need küll ei taha sõda ega ka nende vanemad mitte. Küll aga on inimesed mu sõprade sõnul on väsinud elamisest stressis ja lõputust Venemaa-poolsest survest.
Tähtsaim on hetkel aidata säilitada Ukrainal oma esialgne nägu ja oma suveräänsus. Me elame 21. sajandil, aga juba alates Woodrow Wilsoni kuulsa 14 teesi deklareerimisest sajakonna aasta eest peaks olema lõppenud need ajad, milllal igaüks võis vabalt armeega minna võõra territooriumile ja seda okupeerida, kehtestades omi reegleid ja seadusi.
Putin on võtnud sarnase taktika, nagu ta liitlane Põhja-Korea, kes iga kord midagi vajades alustab oma tuumarelvade katsetust ehk meelega provotseerib Euroopat ja Ameerikat, et nad kuulaksid ära Kim Jong-uni uusi soove. Milleks tunnistada Ukraina suveräänsust ja jätta seda rahule, kui saab elada minevikus ning arvata, et ühel päikesepaistelisel hommikul saab kogu nn. impeerium taas kokku ja minust saab kangelane.
On tahtis näidata Putinile, et ta pole maailmanaba, et tal pole õigust okupeerida mida tahes maad, mis talle meeldib. Ausalt öeldest, ma ei usu, et tuleb mastaapne sõda, kuid lähiajal on võimalik, et Putin võib vabalt okupeerida teatud Ukraina alasid samal viisil nagu Krimmigi, nimetades seda “demokraatlikuks protsessiks”.
Samuti ei pea unustama ennast ega vanarahvatarkust, mille kohaselt saatanale näpu loovutamine teadagi kuidas lõpeb. Täna Ukraina, homme Eesti, ülehomme ei tea mis kolmas veel. Peame olema valmis igasugusteks provokatsioonideks, kuna keegi ei saa välistada seda tõsiasja, et Venemaa võib ka meiega üritada samasugust provokatsiooni korrata, nagu Poola ja Leeduga eelmisel sügisel.
Eesti peab olema ka targem ja ei tohi lasta ennast provotseerida ega provokatsioonidele kuidagi reageerida, sest Venemaa ainult ootabki mistahes reaktsiooni, et pärast näidata näpuga ja öelda, et Eesti käitub halvasti ning on ise süüdi.
Mina olen püsivalt arvamusel, et peame hoidma neutraalseid suhteid, olema head naabrid. Keegi meist ju ei kao ühe ööga poliitiliselt kaardilt ja ümberehitatud metallaiad ei kindlusta meid ega päästa naabrist.
Lana Leemets
