11.04.2018
Protestimeeleavaldus Rail Baltic salatsemise vastu
Nii Rail Balticu trassi kui ka Tartumaale planeeritava tselluloositehase puhul on ühe probleemina esile tõusnud küsimus — kes hakkab neid ehitama, omad või võõrad?
Läti ehitusettevõtete hinnangul oleks Rail Balticu ehituse jaoks vaja riiki tuua välistööjõudu, et mitte tööjõuturgu veel suurema surve alla panna, vahendab BNS.
Läti ehitusettevõtete liidu juht Baiba Fromane ütles, et Läti on jõudnud loomuliku tööpuuduse tasemeni, mis tähendab, et riigis ei ole enam vaba tööjõuressurssi. “Võib-olla on veel mõni tuhat potentsiaalset töötajat, keda saaks sektorisse meelitada ja koolitada, aga see ei lahenda probleemi seoses Rail Balticu ehitusega ja sektori pikaajalisi probleeme,” märkis ta.
Fromane sõnul ei ole tööjõuprobleem ainult Läti, vaid ka teiste Baltimaade probleem ning riigid peaksid üheskoos võtma samme tööjõupuuduse leevendamiseks, milleks võiks olla töölubade leebem väljastamine.
EKRE on varemgi juhtinud tähelepanu sellele, et Eesti ettevõtjad on asunud sisse vedama odavat tööjõudu Ukrainast ja teistest slaavi riikidest, muutes seega siinse töökeskkonna taas venekeelseks, mis ohustab eesti keele positsioone. Lätlaste sõnavõtt osundab sellele, et vähemalt nemad tahavat töölisi mujalt võtta.
Ka Eestis on aeg selgeks rääkida, kas suurehitused ei kujune uueks immigratsioonipumbaks? Paljud menetluses olevad seadused, nagu näiteks koduabiliste sissevedu viimse võimaluseni lihtsustav eelnõu, näitavad, et võõraste sissevedu mistahes sildi all on saanud rohelise tule. Eestlaste demograafilise olukorra parandamine on senistel valitsustel juba ammugi meelest läinud, andes maad rahahimule.
Kahjuks jääb neist käsitlustest üha enam välja mõttekäik, et ebamajanduslik, raiskav ja ühiskonna turjale koormaks roniv Rail Balticu projekt sellisel kujul sootuks prügikasti saata, nagu soovitab ka EKRE.