99-aastat tagasi 18. novembril 1918 kuulutasid rahvuslikult meelestatud läti poliitikud Riia Teises Linnateatris välja Läti rahvusriigi, mille peaministriks määrati Karlis Ulmanis. Seda päeva loetaksegi Läti Vabariigi sünnipäevaks ja Iseseisvuspäevaks.
Tänavu korraldas Rahvuslik ühendus „Kõik Lätile“ juba viieteistkümnendat korda Iseseisvuspäeva tõrvikurongkäigu, mis on kujunenud piduliku päeva lahutamatuks osaks ja lõppakordiks. Inimesed kogunesid Karlis Ulmanise monumendi juurde juba varem, peeti kõnesid ja toimus kontsert.
Õhtupimeduses hakkas rongkäik mööda Riia tänavaid liikuma. Rongkäigust sai tõeline lõppematu tulejõgi, mille eesotsas olid Läti ja ka Eesti rahvuslipud. Iga kohalolija näol peegeldus uhkus oma riigi ja rahva üle. Emotsionaalse rahvusliku laengu said nii kohalolijad kui meedia vahendusel jälgijad. Korraldajate andmetel oli seekord osavõtjaid rekordarv ehk vähemalt 18 tuhat. Nii palju oli toodud tõrvikuid, kuid nii mõnelgi osalejal olid need juba kodust kaasa võetud. Võimsaks finaaliks oli ilutulestik Daugava kallastel ja pidu jätkus Riias veel kauaks.
Eesti peavoolumeedia vaikis sündmuse maha. Mõned kanalid, nagu näiteks Baltic News, kahandasid osavõtjate arvu paarile tuhandele. See kõik meenutab nõukogude tsensuuri ja mahavaikimise ajastu kordumist.
Meelis Keerberg Riiast
Pilte Läti iseseisvuspäeva tõrvikurongkäigust
