Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamiseks peavad kõik Euroopa Liidu riigid lõpetama selle kartamise, ütles Läti peaminister Krišjānis Kariņš teleusutluses.
Uus EL-i sanktsioonide pakett ei ole veel nii tugev, kui Kariņš oleks kohe sõja alguses soovinud, kuid sanktsioonid on juba palju karmimad kui ühegi riigi suhtes varem on kohaldatud.
Kariņši sõnul on karmimatele sanktsioonide kehtestamiseks suurim takistus teadvuse muutumine, kuid see toimub juba. Näiteks on toimunud “hiigelnihe” selles mõttes, et nüüd nõustuvad kõik Balti riikidega, kes on ammu hoiatanud, et Venemaa on hiiglaslik oht.
Karmimate sanktsioonidega leppimiseks peavad riigid, kes Venemaad endiselt kardavad, neist hirmudest üle saama, sest ei ole enam midagi karta – tuleb teha kõik endast oleneva, et sõjamasin peatada, ütles Läti peaminister.
“Suhtumine enne 23. veebruari ja täna on päev ja öö. Saksamaa teeb praegu kõik, et oma majandust Vene gaasist eemale suunata,” ütles Kariņš.
EL-i riigid ei ole seni valmis kehtestama sanktsioone kogu energiasektorile, kuid hea, et saame alustada vähemalt söest, ütles peaminister. “Töö ei ole lõppenud. Käivad läbirääkimised partneritega, oluline on, et kõik tegutseksid [sanktsioonide kontekstis] koos,” ütles valitsusjuht.
Valitsusjuht ütles, et sanktsioonid on mõeldud Venemaa majanduse isoleerimiseks. “Sanktsioonid sõda ei peata. Sõja peatavad Ukraina sõdurid lääne relvadega. Sanktsioonid peatavad Venemaa võime ehitada lühikese aja jooksul üles sõjavägi, sest peab mõtlema muudele asjadele,” ütles peaminister.
Seni on Venemaaga seotud umbes kaheksa protsenti Läti majandusest, ütles Karins ja nõustus, et Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamine mõjutab Läti majandust. Peaminister oli aga veendunud, et enamik Venemaaga seni koostööd teinud ettevõtteid leiab endale uusi võimalusi, mistõttu Läti majandus seisma ei jää.