30.12.2023
Lätlaste demograafiline olukord on eestlastest mõnevõrra raskem, kuid oma keele ja kultuuri eest võitlevad nad kõvemini.
Erinevalt liberaalide ja vasakpoolsete valitsetavast Eestist teeb Läti oma riigikeele kaitseks väga palju ära.
Sel õppeaastal on Lätis läti keele puuduliku oskamise tõttu kaotanud oma õpetajatöö 29 inimest, selgub riigi hariduskvaliteedi teenistuse reedel tehtud avaldusest.
Riigikeele keskus leidis, et 64 õpetajal on ebapiisav keeleoskus. Neist 16 on haiguslehel, 15 puhul peatati töösuhe ja neli läbis riigikeele eksami.
Suur osa puuduliku läti keele oskusega õpetajatest on Riiast (25 inimest) ja Liepājast (11 õpetajat), kes töötavad või töötasid koolis või eelkoolis. Lisaks oli õpetajaid ka ühes spordikoolis, eriharidusasutuses ja tehnikakolledžis.
Mullu oktoobris võttis seim vastu seadusparandused, mis näevad ette, et Lätis minnakse nii eelkooli kui algkooli astmes järkjärguliselt kolme aasta pikkuse üleminekuaja järel täies mahus üle riigikeeles ehk läti keeles õpetamisele.
Seadusmuudatuste kohaselt mindi 2023. aasta 1. septembril üldhariduses algkooli programmis täielikult üle läti keelele 1., 4. ja 7. klassides, alates 1. septembrist 2024 aga 2., 5. ja 8. klassis ning 2025. aasta 1. septembril klassides 3, 6 ja 9.
Eelkoolihariduse puhul minnakse täielikult läti keelele üle järgmise aasta 1. septembrist alates.
Haridusministeeriumi kohaselt seisavad kõik vähemuste koolid ja eelkoolid silmitsi suuremate või väiksemate väljakutsetega üleminekul vaid riigikeeles õpetamisele. (BNS)