12.07.2024
Leedu president Gitanas Nauseda lubab, teha kõik, et leedukad ei peaks sõdima, Eesti president Alar Karis ja peaminister Kaja Kallas lubavad rahva just sõtta viia.
Liberaalide ja vasakpoolsete valitsetav Eesti jääb üha enam maha lõunanaabritest lätlastest ja leedukatest, kes hoolitsevad oma riigi eest ka raskes olukorras. Eestis mõeldakse ainult maksutõusude peale oma rahva jaoks ja Ukraina abistamise peale mistahes hinnaga.
Lätlased on eestlastest ees sellega, et panevad läti keele seadustega esikohale.
BNS vahendab: “Läti põhiseaduskohus tunnistas täna põhiseadusega kooskõlas olevaks normi, mille kohaselt tuleb riigi- ja munitsipaalharidusasutustes koolieelse ja põhihariduse tasemel üldharidusprogramme õpetada ainult riigikeeles.
Kohus jõudis järeldusele, et riiklikult loodud rahvusvähemuste keele- ja kultuuriloolise huvihariduse programm, mida igal koolieelses ja põhihariduse astme õpilasel on võimalus omandada nädalas kolme akadeemilise tunni ulatuses tasuta, tagab nõuetekohase rahvusvähemuste keele ja kultuuri ning rahvusliku eneseteadvuse säilimise ja arengu.
2022. aasta oktoobris muutis seim haridusseadust, sätestades, et Lätis toimub kolme aasta jooksul alg- ja põhihariduse tasemel järkjärguline üleminek õppetööle riigikeeles. Enne seda toimus õppetöö eranditult läti keeles vaid keskkoolis.”
Leedu aga valis tagasi presidendi, kes lubab leedukad sõjast eemal hoida.
Taas BNS-ilt: “Teiseks ametiajaks ametisse vannutatud Leedu president Gitanas Nausėda esines reedel Katedraaliväljakul kõnega Leedu sõjaväelastele, lubades teha kõik, et nad ei peaks osalema tegelikus sõjaoperatsioonis. “Teen kõik endast oleneva, et ma ei peaks teid otsustava lahingu väljal nägema,” ütles riigipea.
Reedel teiseks ametiajaks ametisse vannutatud president Gitanas Nausėda lubas tugevdada Leedu julgeolekut, öeldes, et inimkond on hävingu äärel ja Leedu pole enam turvaline koht elamiseks. “Leedu ei ole tänapäeva maailmas turvaline ja vaikne tagala,” lisas ta ja ütles, et Leedu piirneb kahe Euroopa kõige ohtlikuma riigiga, viidates Venemaale ja Valgevenele.
Esitades oma nägemust riigi väljavaadetest aastani 2029, märkis Nausėda, et Leedu kaitserahastus peaks lähenema neljale protsendile sisemajanduse kogutoodangust, mis võimaldaks Leedul arendada kaugõhutõrjesüsteeme, raketitõrjekilpi Läänemere rannikul ja insenerikindlustusi, mis kaitsevad maismaapiire.
“Leedu ei vii 2029. aastaks lõpule mitte ainult diviisi põhivõimete arendamist, vaid korraldab ka ühisõppusi meie riigis paikneva Saksa brigaadi ja USA pataljoniga,” ütles Nausėda. “Uus diviis saab relvastatud HIMARS-i kaugrakettidega, uusimate tankide, jalaväe lahingumasinate ja Leedu droonidega,” ütles president.
Eestist selliseid otsuseid ei kuule. Uueks peaministriks kandideeriv Kristen Michal räägib hoopis täiendavatest maksutõusudest ning president Alar Karis lubab Venemaa põlvili suruda.
Uued Uudised