“Jaa, eks ta ole. Kuni tänase päevani elasime nii harmoonilises üksmeeles, et pisar tuleb silma. Pole mingeid lahkarvamusi, kõik vantsivad mõõdukas tempos helge tuleviku poole. Aga üks Eesti juhtivaid poliitikuid, meie asendamatu Siim Kiisler, avastas täna pärast lõunat, et referendum ajab inimesed tülli.
Ko-hu-tav! Mäletan, sarnane olukord tekkis ka nõuka-aja lõpus. Valitses üleüldine idüll, kõik põrsad magasid kanapoegade kaisus ja nõukogude rahvaste vahel valitses suur vennalik sõprus, kui mitte palav armastus. Siis tulid kah mingid õelad tagurlased, välisvaenlase agendid muidugi ja asusid üksmeelset rahvast tülli ajama.
Küll nemad siis külvasid seda vaenuseemet nii Hirvepargis kui Kodanike Komiteedes, isegi Rahvarindesse tükkisivad. Korraldasivad natsionalistlikke tõrvikurongkäike ja inimkette, häbene tead veel tänagi Euroopa ees silmad peast. Ja näedsa, korraldasivadki 20. sajandi suurima geopoliitilise katastroofi.
Just seepärast, oo valvas Siim, on su tegevus eriti tänuväärne. Igasugune tülliajamine tuleb eos lämmatada, nii et märga plekkigi järele ei jää. Pole tülikiskujat, pole ka tüli.
Referendumeid tohib korraldada ainult nendes küsimustes, kus rahvas on täiesti ühel meelel. Selle klausli peaks lausa põhiseadusse kirjutama.”
Lauri Vahtre, ajaloolane, poliitik, kirjanik, stsenarist ja tõlkija